Kava seab sihiks vägivallakuritegude järsu vähenemise
17. juuni 2019, 12:17
Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile kriminaalpoliitika põhialused kuni aastani 2030, dokument seab muu hulgas eesmärgiks vägivallakuritegude järsu vähenemise.
Dokumendi kohaselt on kriminaalpoliitika lähituleviku peamisteks sihtideks kriminaaljustiitssüsteemi nutikus ja ohvrisõbralikkus, laste ja noorte kriminaaljustiitssüsteemi sattumise ennetamine ning korduvkuritegevusest irdumise toetamine, edastas justiitsministeerium.
„Meie ambitsioon on seatud kõrgele – me tahame, et toimiks õigusrikkumisi vähendav süsteem koos karistusalternatiividega ja et raske vägivallakuritegevus väheneks Euroopa kiireimas tempos,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg.
Minister nentis, et kriminaalpoliitika põhialuste väljatöötamine on olnud pikaajaline tegevus, millesse on kaasatud palju erinevaid inimesi, sealhulgas süüteoennetuse nõukogu liikmed.
„Eduka kriminaalpoliitika eelduseks on koostöö nii haridus- kui ka sotsiaalsüsteemiga. Me ei saa pakkuda sõltuvusravi õigusrikkujatele, kui sotsiaalsüsteemis pole selleks vahendeid. Niisamuti ei saa me tagada igas koolis kiusamisvastaseid programme, kui haridussüsteemil selleks ressurss puudub. Ühtlasi on oluline, et ka erasektor ning kogukond ise oskaks märgata ning saaksime koos nutikaid lahendusi pakkuda,“ ütles Aeg.
Oluliseks eesmärgiks nimetas Aas seda, et konfiskeeritud kuritegelik tulu ning sundraha jõuaksid ohvrite abistamisse ja kuriteoennetusse.
„2017. aastal laekus riigieelarvesse süüdimõistetutelt ja inimestelt, kelle suhtes on kriminaalmenetlus oportuniteediga lõpetatud, hinnanguliselt veidi enam kui 900 000 eurot ja sundraha umbes 3 miljonit eurot. See on raha, mida hetkel ei kasutata sihtotstarbeliselt kuriteoohvrite abistamiseks või –ennetuseks,“ sõnas justiitsminister.
Aegi sõnul on kriminaalpoliitika fookuses ka kuritegevusest irdumise toetamine – see tähendab alternatiivkaristuste osakaalu suurendamine ning noorte õigusrikkumiste spiraali sattumise ennetamine.
„Olen veendunud, et igale noorele õigusrikkujale tuleb karistust määrates läheneda individuaalselt, tema arengut ja vajadusi arvestades ja kaasates tema vanemaid või hooldajaid. Mullu jõustus ka seadusemuudatus, mille järgi võib kohus alaealise vahistamise asemel ta paigutada näiteks kinnisesse lasteasutusse. Peame jätkuvalt astuma selliseid samme, et lapsi vanglasse mitte saata,“ ütles Aeg.
Samuti on kriminaalpoliitika pikaajaliseks eesmärgiks tehnoloogia arendamine kriminaalmenetluses. Mahukate toimingute kiire läbiviimine innovaatilise tarkvara abil ja digitõendite eelistamine annab võimaluse kiirendada kriminaalmenetlust ja tõsta inimeste usaldust õigussüsteemi vastu.
Lisaks on oluline, et süüteomenetluses oleks eesmärgiks õigusrikkumisele eelnenud olukorra taastamine ja tekitatud kahju heastamine. Võimalikult paljude juhtumite puhul tuleb seada eesmärgiks ohvri ja kurjategija lepitamise. Ohvriabiteenused ning taastava õiguse võimalused peavad olema kättesaadavad.