Eesti Posti hinnatõus ei ole põhjendatud

BNS
Copy
Postkast. Pilt on illustreeriv.
Postkast. Pilt on illustreeriv. Foto: KAMILLA SELINA LEPIK/Sakala

Postimees Grupi juhatuse esimehe kohusetäitja Andrus Raudsalu sõnul ei ole Eesti Posti esmaspäeval teatavaks tehtud 11,1-protsendiline perioodikateenuste hinnatõus põhjendatud, meediaettevõtted oleks aga nõus 5-protsendilise hinnatõusuga.

«Oleme mõistliku hinnatõusuga nõus, me kõik saame aru, et elukallidus tõuseb ja postiljonid tahavad rohkem palka saada, see kõik on loomulik,» ütles Raudsalu.

Eesti Meediaettevõtete Liit on varasemalt väljendanud oma seisukohta, mille kohaselt on meediaettevõtted nõus 5-protsendilise hinnatõusuga. «See, mis Eesti Post välja pakkus – 11,1 protsenti – on natuke liiga palju meie hinnangul. Me ei näe, et see oleks kuidagi põhjendatud, arvestades ka kõiki kulusid, täna nad tegelikult tahavad põhimõtteliselt teha teenust halvemaks, aga kallimaks.»

Raudsalu sõnul ei olnud Eesti Posti esmaspäevane otsus täiesti ootamatu, kuna kõrgema hinnatõusuga läbirääkimistesse minemine on tavapärane taktika. «Eks lõpuks leitakse läbirääkimiste lõpus enamasti mõistlik lahendus, aga täna on meie seisukoht, mida toetavad ka kõik teised lehti välja andvad ettevõtted, et me oleksime 5 protsendiga valmis lepingusse minema, kõrgem hind tundub meile aga ebaõiglane.»

Kõrgem hinnatõus kajastub ka ajalehetellimuste hindades. «Kui räägime 11-protsendilisest hinnatõusust, siis tähendab see tõenäoliselt 50-sendist tellimuse hinnatõusu puhtalt Omniva hinnatõusu katteks,» tõdes Postimees Grupi juhatuse esimehe kohusetäitja.

Tellimuste hulga vähenedes tekib ka lumepalliefekt, mistõttu tuleb hinda taas kord tõsta ning seejärel väheneb tellimuste hulk veelgi. Raudsalu sõnul pole ka viieprotsendilise hinnatõusu puhul iga-aastane hindade tõstmine jätkusuutlik. «Kuskil on täpselt samamoodi lehelugejate taluvuse piir, kust nad ikkagi edasi ei ole nõus enam lehe eest maksma.»

«Mina arvan, et riik peaks käituma siin selgelt jõulise omanikuna, just arvestades riigi kodanikke, mitte Eesti Posti kui äriettevõtet. Natuke on ka see probleem, et riik vaatab Eesti Posti kahelt positsioonilt: ühe käega tahaks kasumit võtta, teise käega jagab dotatsioone kojukande toetuseks,» märkis Raudsalu.

Eesti Post teatas esmaspäeval ka plaanist viia läbi analüüs universaalse postiteenuse ja vabaturuteenuse eraldamise kohta, mis võiks Raudsalu sõnul riigifirma rollikonflikti lahendada ning tekitada turul selguse. Samas peab aga jälgima, et eraldamisel ei tekiks olukorda, kus ühe arvelt salamisi doteeritakse teist ettevõttesiseselt.

Raudsalu tõi välja, et Postimees Grupi ja Ekspress Grupi ühine ettevõte Express Post teostab kojukannet ligikaudu seitse korda väiksema kulubaasiga kui Eesti Post. «Express Post kannab koju peamiselt linnades ja suurtes asulates, Eesti Post ka maapiirkondades, kus kindlasti kulud on suuremad. Puhtalt kõrvalt vaadates tundub siiski, et nii suur vahe ei tohiks olla kuidagi õigustatud.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles