Kohus mõistis Valgas vangi kolm aastavahetusel lähedaste kallal vägivallatsenud meest

Kohus mõistis Valgas vangi kolm aastavahetusel lähedaste kallal vägivallatsenud meest. Foto on illustreeriv. Foto: Tairo Lutter

Jõulud ja aastavahetus ei möödunud kõikides peredes rahulikult. Jõulupühade algusest esimese jaanuarini alustas Lõuna ringkonnaprokuratuur kokku üle 15 lähisuhtevägivallaga seotud kriminaalmenetluse. 45-aastane Eriks, 52-aastane Elmar ja 53-aastane Vladimir elavad Valgas või selle lähistel ning neid ühendab tõsiasi, et 1. jaanuaril olid nad alkoholijoobes, muutusid oma lähedaste suhtes vägivaldseks ja nüüd alustavad uut aastat vanglas.

Elmarile esitati süüdistus selles, et 1. jaanuaril kella 17 paiku lõi ta kodus Vahtra tänaval 45-aastast elukaaslast. Seejärel väljus naine küll korterist, kuid süüdistatav järgnes talle ja peksis teda tänaval rusikate ning jalgadega. Ta jätkas peksmist, kuni tänaval kõndinud mees seda nägi ja sekkus. Pärast naise peksmist ähvardas mees teda tapmisega. Mees oli naise suhtes vägivaldne ka 4. detsembril.

Eriksit süüdistab prokuratuur selles, et 1. jaanuaril kella 14 paiku rebis ta Paju tänaval tekkinud peretüli käigus oma 40-aastasel elukaaslasel riideid seljast ja põhjustas talle sellega valu.

Vladimirit on kohus varem korduvalt vägivalla eest karistanud. Vaatamata sellele, et tal on kaks kehtivat karistust ja ta oli eelmiste kuritegude eest veel katseajal, haaras ta 1. jaanuari hommikul Valgas Petseri tänaval oma 79-aastasel emal kätest ja väänas neid. Vahetult enne jõule lõi ta oma 80-aastast isa korduvalt rusikaga näkku.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Valdo Gerassimovi hinnangul oli nende juhtumite puhul reaalne vangistus ainus valik. „Perevägivalla juhtumite lahendamisel hindavad prokurörid iga juhtumi tausta ja raskust eraldi. Eelkõige on meile olulised kannatanute huvid ja kõige paremini saame kannatanute eest seista, kui hoiame ära edasise vägivalla. Mõne vägivallatseja puhul piisab tema käitumise muutmiseks noomivast ja õpetlikust sotsiaalprogrammist, aga kui keegi on juba korduvalt lähedase suhtes vägivaldne olnud, siis võib mõnikord mõtlema panna vaid selge sõnum – kui lööd, lähed vangi,“ ütles prokurör.

Nii olid ka need kolm aastavahetuse sündmust erinevad. „Vanematele kallale läinud meest on kohus korduvalt karistanud, seega taotles prokuratuur talle täies mahus reaalset vangistust. Kuna teised kaks on varem kriminaalkorras karistamata, said nad sel korral osaliselt reaalse vangistuse. Üks mees veedab vanglas 20 päeva, teine jääb sinna koguni kaheks kuuks. Kuna mõlemad mehed olid ühel meelel, et nende kuritegudeni viis alkoholiprobleem, siis taotlesime kohtult mõlemale katseajaks alkoholitarvitamise keeldu, nende suunamist alkoholiravi programmi ja ka sotsiaalprogrammi. Loodame, et alkoholi probleemist õnnestub neil vabaneda ja sellega ka oma käitumist pereliikmete suhtes muuta. Kui see aga ei muutu ja kumbki mees pärast vanglast vabanemist jälle lähedast lööb või muul moel nende suhtes vägivaldne on, ootab teda juba oluliselt pikem vanglakaristus,“ lisas Gerassimov.

Kohus karistas 45-aastast Eriksit 6 kuu pikkuse vangistusega, millest tuleb koheselt ära kanda 20 päeva. Ülejäänud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli nõudeid. 52-aastasele Elmarile mõistis kohus 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuse, millest tuleb kohe ära kanda 2 kuud. Ülejäänud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli nõudeid. 53-aastasele Vladimirile mõistis kohus koos varasema karistuse kandmata osaga 1 aasta ja 10 kuu pikkuse reaalse vangistuse.

Kohtuotsused ei ole veel jõustunud.