Tulevik ja koroona

Tiit Loim 

FOTO: Margus Ansu

Kuigi rumineerimine praegu kuidagi kasuks ei tule, on raske mööda vaadata hirmust ja kurbusest selle pärast, mis kõik veel koroonakriisi tõttu tõenäoliselt ees ootab.

Pean tunnistama, et kriisi alguses, kui viirus oli just jõudnud Võrumaale, tõusis endaski ebatavaline ärevus. Nüüdseks on algne ärevus asendunud tagasihoidliku masendumisega. Eelkõige mõttest sellele, et meie ümber toimuvale ei paista niipea lõppu.

Ei pea olema majandusekspert, mõistmaks, et kui enamik firmasid ei saa normaalselt töötada, kukub majandus kolinal. See omakorda toob kaasa esmalt palkade langetamise, edasi töötuse, pankrotid, vaesuse kasvu, meeleheite.

Mis saab edasi viiruse levikuga, on suuresti ennustamatu, aga arvestades, kui palju inimesi on juba praeguseks surnud, on siingi raske optimistlik olla.

Teisest küljest on mõnes mõttes ehk isegi üllatav, kui paljudel on õnnestunud siiani mitte nakatuda. Vähemasti sümptomite põhjal. Sest kes teab, kui paljud testi mitte teinud inimesed haigust jagavad. Tõenäosus on küll mittenakatumise ja kergelt põdemise kasuks, aga kui arvestada, et viirus võib eri pindadel päevi elada, võib selle saada enamikust kohtadest, kus inimesed liiguvad.

1918. aasta Hispaania gripi pandeemia tappis eri hinnangutel kuni 50 miljonit või enamgi inimest, aga me tulime sellest välja.

Poest ostetud kaup tuleks nakatumise täielikuks vältimiseks hankida vähemasti maski kandes, edasi tuleks täielikult desinfitseerida kõik pakendid, riidetükid ja kehaosad, mis potentsiaalselt võisid viiruse üles korjata. Reaalselt seda kõike keegi muidugi teha ei jaksa.

Poes on raske isegi enne lahkumist käsi desinfitseerida, kui samal ajal tuleb hoida kotti. Kui toetad poekoti lauale, võib see seal viirusega kokku puutuda, kanda viiruse autosse ja nõnda edasi. Kuna ka meedikud nakatuvad hoolimata sellest, et nad kaitsevad end hoolikalt, tuleb leppida, et terveks jäämisel on peale hoolikuse ka vedamisel üpris suur roll.

Siiski tunduvad ennatlikud kohati meedias esinevad arvamused, nagu senine elu ei tuleks enam iial tagasi või edaspidi hakataks rääkima ajast enne ja pärast koroonakriisi. 1918. aasta Hispaania gripi pandeemia tappis eri hinnangutel kuni 50 miljonit või enamgi inimest, aga tulime sellest välja. Samamoodi ka kümnenditagusest majanduskriisist.

Sellest hoolimata on olukord rusuv. Nagu paraku paljud asjad, millega selles ebatäiuslikus maailmas tuleb kokku puutuda.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles