Arvestada tuleb loomade poegimisperioodiga
15. aprill 2020, 00:04
Olukorras, kui inimesed on hakanud rohkem metsas liikuma, ei tohiks segada metsloomi, kellel on poegimisperiood.
«Rajakaamerates on näha hulgaliselt tiineid emasloomi ning sündimas esimesed metskitsetalled ja põdravasikad,» rääkis Eesti jahimeeste seltsi president Margus Puust.
Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul võtavad inimesed tihti metsa kaasa neljajalgse sõbra. «Koer peaks aga kindlasti olema rihma otsas, kuna esimesi nädalaid ja kuid elavad metsloomapojad on väetid ja koertele tihti kerge saak,» lisas ta.
Poegimisperiood kestab osal ulukitel maini. Reeglina pole metsloomad inimesele ohtlikud, aga nendega kokkupuutumisel on mõistlik järgida kindlaid reegleid.
Kui juhtud kokku metslooma poegadega, tagane selles suunas, kust tulid. Kui satud ema ja poegade vahele, võib emaloom poegi kaitstes sind rünnata.
Vältida tuleb seismist kitsastes kohtades, jätta endale alati taganemistee ning enda ja metslooma vahele mõni objekt, mille taha vajadusel varjuda, sest põgenemisvõimaluseta metsloom võib rünnata.
Mingil juhul ei tohi meelitada metslooma söödaga enda lähedusse. Kui ulukid harjuvad inimeselt toitu saama, kaob neil inimpelgus ning nad tulevad järjest tihedamini majade juurde toitu otsima.
Terve metsloom ega ka tema järglased ei vaja inimeste sekkumist ning nad tuleks rahule jätta. Neid ei tohi katsuda ega muidu häirida: silitada, sülle võtta või nendega selfisid tegema hakata.
Metsloomaga kohtumisel tuleks mõelda ka sellele, et nendel võib sageli olla parasiite, näiteks nagu kirbud, puugid, täid – ka lindudel. Kui oled paljaste kätega lindu või looma puudutanud, tuleb käed kindlasti ära pesta ning võimalusel desinfitseerida.
Vigastatud metslooma või linnu leidmisel ei tohi teda häirida. Haavatud või haige loom on alati ohtlikum kui terve. Sel juhul tuleks helistada keskkonnainspektsiooni valvetelefonile (1313) ja kirjeldada olukorda.