:format(webp)/nginx/o/2024/01/31/15861401t1h9323.jpg)
/nginx/o/2020/07/05/13192241t1h1c53.jpg)
- Riigikogu arutab tööjõupuudust põllumajanduses
- Ukrainlased ei pääse Eestisse tööle
- Eesti teeb oma põllumehe elu asjatult keeruliseks
Põllumajanduses sel suvel lahvatanud teravat tööjõukriisi täna arutama kogunev riigikogu lõpetagu maainimeste kiusamine ning lubagu piiri taga ootavad Ukraina hooajatöölised riiki. Nii soovitab Nopri talumeierei peremees Tiit Niilo, kelle seisukohta jagab ka mitu endist maaeluministrit.
«Ukrainlased on näidanud end konkurentsivõimelistena, nad sobivad reaalselt,» kinnitas Niilo. «Terve maailm kasutab seda meetodit, et tööd, mida oma rahvaga ei suudeta teha, teeb ära sissetulev tööjõud. Meil aga soovitakse teha eri maailma ja seda majanduse arvelt.»
Nopri talumeiereis töötab praegu kuus Ukraina kodanikku ning piiri taga on Eestisse pääsu ootamas veel kolm inimest, kelle ajutist tööleasumist Võrumaal takistab üksnes valitsusliidu poliitiline otsus.
Ohtu pole
«Kaks meiereisse, üks farmi, nende tööload on menetletud, aga Eesti riigi kiuslikkuse tõttu ei saa nad tööpostile tulla,» ütles Niilo. Sellega viitas ta asjaolule, et Eesti pole pärast koroonakriisi lõppu piiri Ukrainast pärit tööjõule avanud.
«Mina isiklikult ei näe selles ohtu riiklikule julgeolekule ega Eesti kultuurile, kui siin on 300–400 alalist võõrtöötajat põllumajanduses ja hooajaliselt 1000–1500 töölist hajutatult üle Eesti,» lausus Isamaa esimees ja riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder.
Tema sõnul on lahendusi Eesti põllumajandust kammitsevale tööjõukriisile rohkem kui üks. «Üks võimalus on pikendada töölubasid inimestel, kes Eestis juba on. See eeldab seadusemuudatust ja vastav seadus on ka riigikogu menetluses,» lausus Seeder.
Teda toetab selles asjas opositsioonisaadik Ivari Padar (SDE), kelle sõnul tuleb ära muuta piirang, mille kohaselt peavad praegu Eestis olevad hooajatöölised 31. juuliks riigist lahkuma. «See kaabude lõikuspüha ei kannata ühtegi loogikat,» ütles Padar. «Olukorras, kus Euroopa Liidu tasandil on kokku lepitud hooajatööliste sissetoomine, peaksime ka meie seda praktikat järgima.»
/nginx/o/2020/07/05/13192243t1h4ded.jpg)
Sangpomm jala ümber
Tiit Niilo sõnul pole ukrainlaste töölubade pikendamine aga lahendus, sest paljud neist ihkavad tegelikult juba koju puhkama sõita. «Need, kes on siin üle töötanud, tahaksid koju. Nende töölubade pikendamine ei anna midagi,» selgitas ta. «Pere tahab siin töötavat spetsialisti ka koduseinte vahel näha.»
Sestap soovib Niilo, et Eesti kasutaks Euroopa Liidus kokku lepitud võimalust lubada riiki uusi hooajatöölisi, kelle järele tunnevad puudust meie aiandusettevõtted ja piimafarmid. «See on maarahva lootus,» kinnitas Niilo. «Seome praegu ise endale sangpommi jala külge ja teeme täiendavaid piiranguid, mida konkurendid ümberringi ei tee. Konservatiivsus ei peaks majandust hävitama ja ideoloogia ei peaks ruulima. Kompromissid peaks olema võimalikud.»
Ivari Padari sõnul tuleb ära muuta piirang, mille kohaselt peavad praegu Eestis olevad hooajatöölised 31. juuliks riigist lahkuma. «See kaabude lõikuspüha ei kannata ühtegi loogikat.»
«Põllumajanduse ajalugu on näinud väga palju ideoloogilisel platvormidel tegutsemist, alates varblaste tulistamisest, ruutpesiti kartulipanekust või massilisest maisikasvatusest. Olen seda ka valitsuspoliitikutele öelnud, et ärge tehke end narriks,» lausus Ivari Padar. «Põllumajandus on arukate inimeste ala.»
Tööjõud tagauksest
Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder usub, et väljapääs kriisist leitakse. «Halvem variant on see, et rendifirmade kaudu saab ka praegu tööjõudu siia tuua, aga see tuleb palju keerulisemat teed, tagaukse kaudu, ja enamik maksudest ei laeku Eesti riiki.»
Seedri sõnul on valitsusel juba praegu võimalik taastada koroonakriisieelne olukord ja Ukraina tööjõud riiki lubada, unustamata sealjuures viirusest tulenevaid teatud karantiininõudeid ja kontrolli. «Siis taastuksid tavapärased suhted tööandjate ja töövõtjate vahel kolmandatest riikidest.»
Ivari Padar sõnastas lahenduse, mida sotsiaaldemokraadid esmaspäeval riigikogus toetavad: «31. juuli piirangud, kus kolmandatest riikidest pärit tööjõud sunnitakse lahkuma, tuleb ära muuta. Tuleb pidada läbirääkimisi hooajatööliste sissetoomiseks näiteks Ukrainast ja otsida võimalusi, et tervishoiuriske ei oleks.»
Põlva, Valga ja Võru maakonnas otsiti reedese seisuga töötukassa vahendusel ühtekokku 366 töölist korjama maasikaid, vaarikaid või ka kurke.
Erakorralisel istungil kõne all tööjõukriis
Riigikogu esimees Henn Põlluaas kutsus 42 opositsioonisaadiku ettepanekul täna keskpäevaks kokku istungjärgu, kus arutatakse tööjõukriisi leevendamise eelnõu.
Erakorralise istungjärgu päevakorras on välismaalaste seaduse muutmise seaduse ehk tööjõukriisi leevendamise eelnõu esimene lugemine.
«Põllumajandussektor vaevleb tööjõukriisi käes, mille on tekitanud valitsuse piirangud täiendava tööjõu kasutamisele. Meie eelnõu lubaks praegu Eestis viibivatel kolmandate riikide kodanikel jätkata töötamist aasta lõpuni, praeguse seisuga peaksid nad riigist 31. juulil lahkuma,» ütles Reformierakonna juht Kaja Kallas. «Kui valitsuskoalitsioonil on sisuline soov põllumehi aidata, siis vähim, mis nad teha saaksid, oleks arutada seda eelnõu.»