Siim Saavik: ürituste uputus kui oht

Siim Saavik Foto: Arvo Meeks

Kui veel kuu aega tagasi ei tohtinud avalikult isegi jaanipäeva pidada, siis nüüd on üritustest tekkinud juba üleküllus. Iseenesest tore, aga ei tasu ära unustada, et selliste koosviibimistega kerkib ka oht, mis ei ole kahjuks maailmast veel kadunud. Järgmise koroonakriisi võimalus ehk niinimetatud teine laine.

Iga nädal ahvatlevad Eestis huvilisi sajad mitmesugused vabaõhu- ja siseüritused. Neid on nii palju, et isegi andunumad fännid ei jõua kõiki külastada. Lõuna-Eestistki võib leida leida kümneid ja kümneid pidusid, festivale ja kõikvõimalikke avamisi, mis üksteise toimumisaegadesse sisse jooksevad.

Korraldajad mõistavad, et kohalik turist on seda hetke kaua oodanud ning rumal oleks neile seda võimalust mitte pakkuda.

Kevadel tuli ju palju sündmusi koroonakriisist tuleneva eriolukorra tõttu edasi lükata või sootuks ära jätta. Kui aga piirangud lõdvenesid, pääsesid üritused nagu vesi paisu tagant välja vabadusse. Nüüd kehtibki nõudluse ja pakkumise tasakaal: palju üritusi ja ohtralt elamusenäljas publikut.

Paraku võib aga juhtuda, et nüüdsete ohtrate rahvakogunemiste tõttu satub riik lähiajal esirinda ka koroonaviirusega nakatunute arvu poolest.

Paratamatus on seegi, et enamik nendest üritustest on paigutatud just nädalavahetustele, kui rahval vaba aega laiemalt käes. See toob üritustele kohale suured hulgad inimesi, kes paratamatult üksteisega lähikontakti satuvad.

Ühtepidi suutis Eesti koroonakriisist eeskujulikult välja tulla. Paraku võib aga juhtuda, et nüüdsete ohtrate rahvakogunemiste tõttu satub riik lähiajal esirinda ka koroonaviirusega nakatunute arvu poolest. Ei usu, et veel umbes kuu aega tagasi nii pingsalt järgitud 2 + 2 ja teised olulised reeglid oleks oma tähtsuse kaotanud, sest nagu me praegu mitmes riigis näeme, pole koroonaviirus kuskile kadunud. Pigem läheb see järjest agressiivsemaks.

Üsna tõenäoliselt jõuabki kätte hetk, kui kardetud teine laine Eestisse kohale loksub ning mõni ürituste korraldaja patuoinaks tembeldatakse. Aga eks vead tuleb ikka igaühel endal ära teha.

Ei tasu unustada, et suuremad viirusepuhangud saavad alguse just suurüritustest ning koroona ei kao lõplikult enne, kui selle vastu vaktsiin leiutatakse – kui siiski. Teadlaste uuringutele tuginedes võib oletada, et selleni läheb veel kaua aega. Seniks kõigile palju tervist ja ettevaatlikkust!