Uus tööhõiveprogramm aitab leevendada COVID-19 levikuga seotud negatiivseid tööturumõjusid

Sotsiaalminister Tanel Kiik. Foto: Madis Veltman

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile uue tööhõiveprogrammi eelnõu, millega jätkatakse paindlikult tööturuteenuste ja -toetuste pakkumist ning reageeritakse COVID-19 levikuga seotud tööturu mõjudele. 

Tööhõiveprogramm võimaldab Eesti Töötukassal pakkuda mitmeid täiendavaid tööturuteenuseid  ning uuel perioodil lisanduvad senistele näiteks jätkutoe pakkumine inimestele, kelle tööl püsimine on raskendatud. Soodsamaks on plaanis muuta tööandja koolitustoetuse, ettevõtluse alustamise toetuse, nõustamisteenuste ja tööd otsivate inimeste tööturukoolituse tingimusi.

„Tööturuteenuseid ja -toetusi planeerides peame arvestama kiiresti muutunud olukorraga tööturul,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Kahtlemata avaldab COVID-19 kriis mõju tööturule nii Eestis kui ülemaailmselt, mis tingib vajaduse reageerida tekkinud situatsioonile paindlikult ka vastavate teenuste pakkumisel. Näiteks tööandja koolitustoetust oma töötajate täiendamiseks võimaldatakse edaspidi ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaste koolituste eest. Märkimist väärib ühtlasi jätkutoe laialdasem pakkumine ja nõustamisteenuste lihtsamini kättesaadavaks tegemine ning ettevõtluse alustamise toetuse tõstmine 6000 euroni.“

Jätkutuge pakutakse inimestele, kelle tööl püsimine on raskendatud, et nad ei jääks korduvalt tööta. Jätkutoe raames nõustatakse nii tööle asunud inimest kui tööandjat, vajadusel kaasatakse inimese tööl püsimise toetamiseks teisi spetsialiste ja lähivõrgustikku.

Ettevõtluse alustamise toetust suurendatakse kuni 6000 euroni, et soodustada töötute ettevõtlikkust ja iseendale töökoha loomist.

Tööandja koolitustoetust võimaldatakse edaspidi lisaks värbamise ja muutuste olukorrale ning eesti keele koolitustele ka töötajate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alaste oskuste arendamiseks. Samuti näeb eelnõu ette toetuse määra ühtlustamise kuni 80 protsendile toetatavatest koolituskuludest ja maksimummäära suurendamist 2500 eurole. Erandina on lubatud katta kuni 100 protsenti ja kuni 2500 eurot toetatavatest koolituskuludest siis, kui võetakse tööle arvel olev töötu. Toetuse saamiseks nõutavat minimaalset koolitusmahtu vähendatakse 80 tunnilt 50 tunnile.

Nõustamisteenuseid (psühholoogiline, sõltuvus- ja võlanõustamine) saab edaspidi osutada paindlikumalt ehk lisaks hankega tellimisele lisandub teenusel osalejale võimalus valida sobiv nõustaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutaja juures.

Tööhõiveprogrammi rahastatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist. 2021. aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini on tööhõiveprogrammi rahaline maht kuni 56,7 miljonit eurot, 2022. aastal kuni 58,8 miljonit eurot, 2023. aastal kuni 55,8 miljonit eurot. Rahaline maht hõlmab nii tööturuteenuste osutamiseks kui ka stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetuse maksmiseks kavandatud rahasummat.

„Tööhõive programm 2021-2023“ eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis ning anda tagasisidet kuni 16. oktoobrini 2020.