Lõuna-Eestis on käimasoleval jahihooajal kütitud 11 hunti
/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
17. jaanuar 2021, 16:05
Jahimehed on novembriga alanud hooajal lasknud Eestis kokku 78 hunti. Võrumaal on kütitud seitse ja Põlvamaal neli hunti.
Jahimehed on tänavuse hundijahihooaja esimese kahe ja poole kuuga lasknud Eestis kokku 78 hunti ja ühe hundi Harjumaal eriloa alusel hooajaväliselt, selgub keskkonnaameti statistikast.
Pärnu- ja Lääne-Virumaa jahimehed on tänavu lasknud kummaski maakonnas 11 hunti, Järvamaa kütid kümme ja Raplamaa kütid üheksa hunti. Harju- ja Võrumaa jahimehed on lasknud kummaski maakonnas seitse hunti ja Viljandimaa jahimehed kuus hunti.
Põlva- ja Tartumaa jahimeeste püssi ette on jäänud kummaski maakonnas neli hunti ning Ida-Viru-, Jõgeva- ja Läänemaa kütid on tabanud igas maakonnas kolm hunti. Valgamaal, Saaremaal ja Hiiumaal hunte lastud pole.
Keskkonnaamet lubas novembriga alanud ja veebruariga lõppeva hooaja esimeses järgus küttida 140 hunti.
Keskkonnaamet kehtestab küttimismahud ohjamisalade põhiselt, kusjuures Hiiumaa, Saaremaa, Pärnumaa-Viljandimaa, Tartumaa-Jõgevamaa ja Põhja-Läänemaa ohjamisaladele esimeses osas küttimismahtu tänavu ei kehtestatud.
Küttimismahtude määramisel võttis keskkonnaamet aluseks keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimisettepaneku ning keskkonnaameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustuste kohta.
„Hundil läheb Eestis hästi, toitu on tal metsas piisavalt ning kärntõbi ei ole väga suur probleem. Praeguste vaatlusandmete põhjal on Eestis kindlalt teada 22 hundi pesakonna olemasolu, hinnanguliselt on pesakondi Eestis kuni 32," ütles keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.
Eelmisel hooajal kütiti Eestis 44 hunti lubatud 82-st. Üleeelmisel hooajal tohtis Eestis küttida 65 hunti, kuid reaalselt kütiti 66 hunti, neist kuus eriloaga väljaspool jahiaega.
Hundijahti tohib Eestis pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist kuni 28. veebruarini.