Paasturändur Ergo Tisler: metsas kaovad nälg ja janu

«Ma istun küll siin, kuid mõtetega olen juba metsas,» ütleb paasturännakute korraldaja Ergo Tisler päev enne järjekordsele rännakule minekut. Foto: Arved Breidaks

Tänaseks on ta metsas kolmandat päeva sisuliselt söömata, läbides päevas jalgsi kümmekond või rohkem kilomeetrit mööda Karula radu, juues allikast ning omamata õrna aimugi, mis kõik võib olla vahepeal maailmas juhtunud. Maailm on viieks päevaks metsa sulgunud Ergo Tisleri (44) ja tema kaaslaste jaoks välja lülitatud või asub väljaspool leviala.

«Tsivilisatsiooni mugavused on head, aga elu on näidanud, et kui ükskõik mida saab liiga palju, siis see lihtsalt tüütab ja väsitab ära. Tahad midagi muud,» ütleb Ergo. Neljandat aastat korraldab ta Karula metsades paasturännakuid, kus loobutakse neljaks-viieks päevaks mitte ainult tahkest toidust, vaid ka sõltuvusainetest, seksist ja ühendusest muu maailmaga. Räägitakse vähe kui üldse - ja sedagi õhtuti.

«Kõike kontrolliv metall, betoon ja klaas on küll toredad, aga vahepeal on vaja sellest ära käia, minna ära, minna metsa, paastuda tsivilisatsioonist.» Nõnda juhatab Võrus elav endine rattasportlane Ergo Tisler sisse meie vestluse, mis jääb keerlema paastumise ümber, milleni mees jõudis, võiks öelda, poolkogemata – sporti tehes.