Karin Sarapuu: teeme endale ise häda

Karin Sarapuu. HeBA töötervishoiuarst, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi esinaine. FOTO: Erakogu

Täiskasvanud inimene veedab pea poole oma elust tööl. Nii on lausa vältimatu, et töö mõjutab tema tervist. Istumine, astumine, tõstmine ja tassimine tunduvad niinimetatud talupojatarkused. Ent talupojad elasid keskmiselt 40-aastaseks ja olid elu lõpus sageli Vargamäe Sauna-Madise moodi, kes omal jalal enam kõndida ei saanud.

Enam kui 30 protsenti haiguslehtedest, mis kestavad üle 30 päeva, antakse Eestis luu-lihaskonna hädade tõttu. Kui vaadata nende probleemide sisse, siis näeme, et üks põhjus on suur füüsiline koormus tööl, mis omakorda võib olla põhjustatud valedest töövõtetest.

Poes käies ei pane me tähelegi müüjaid, kes kaupa riiulitele asetavad, või pagareid, kes pirukaid ahju panevad. Arstina jääb mulle aga silma ühetaoliste liigutuste korduv tegemine.

Igapäevane kogemus töötervishoiuarstina kinnitab mu muret: paljudel on töö osaks korduvad tõstmised, kummardumised, tõmbamised või vajutamised, aga vaid vähesed teevad nende vahele vajalikke pause. Töötempo surub peale – kaup peab kiirelt välja saama, kastid ruttu eest ära ja nii edasi. Pidev optimeerimine ning tõhususe kasvatamine viibki selleni, et inimene tõstab ikka mitu kasti korraga. On see ikka tõhusam?

Tööinspektsiooni andmetel registreeriti eelmisel aastal 22 uut kutsehaigestumise juhtumit, noorim haigestunu oli 42-aastane. Tööst põhjustatud haigestumist oli mullu 87 juhul.

Ühest küljest justkui jah – kastid saavad sel korral ruttu eest ära. Aga kui nende tõstja end vigastab ja jääb haiguslehele, on tõhusus ju null. Töötaja jääb koju, tööprotsess takerdub, halvemal juhul peab kolleeg veel kiiremini tegema ära oma töö ning haiguslehel oleva kolleegi oma takkapihta. Kahju kannatavad nii töötaja, kes on haige ning kelle töövõime on kahjustatud, kui ka tööandja, kelle ettevõtte töö on häiritud. Rääkimata võimalikest kahjuhüvitustest, kui peaks juhtuma tööõnnetus või diagnoositakse kutsehaigus.

Tööinspektsiooni andmetel registreeriti eelmisel aastal 22 uut kutsehaigestumise juhtumit, noorim haigestunu oli 42-aastane. Tööst põhjustatud haigestumist oli mullu 87 juhul. Tööga seotud haigestumisi põhjustavad enamasti suur füüsiline koormus, sund­asendid, korduvad ühetaolised liigutused. Need ohutegurid põhjustavad ligi 84 protsenti tööga seotud haigestumistest.

Tööst põhjustatud haiguse diagnoosi, mis üldjuhul eelneb kutsehaigusele, sai näiteks 26-aastane õmbleja, kellel diagnoositi halvast töökorraldusest tulenev vaimne ja füüsiline pinge, mis mõjub juba tervisele. Tööga seotud haiguse väljakujunemiseks piisab suhteliselt lühiajalisest kokkupuutest tugevalt mõjuva ohuteguriga, ent tervis võib saada kahjustatud kogu eluks.

Luu- ja lihaskonna vaevused pole ainult füüsilise töö tegijate probleem. Endiselt on kontoritöötajaid, kes istuvad vales asendis, ekraan on valel kõrgusel, tool ei sobi pikalt istuvas asendis töö tegemiseks. Istuva töö osakaal muudkui kasvab. Kui enamikus kontorites pööratakse ergonoomikale juba palju tähelepanu, siis uue ajastu kodukontorielu puhul võib see osutuda keeruliseks. Pole piisavalt ruumi, kuhu mugav töökoht sisse seada, kasutada on ilma lisavarustuseta sülearvuti, töökoht kipub olema diivanil või tugitoolis ja pauside tegemine on ununenud.

Tööga seotud haiguse väljakujunemiseks piisab suhteliselt lühiajalisest kokkupuutest tugevalt mõjuva ohuteguriga, ent tervis võib saada kahjustatud kogu eluks.

Üha suurem roll on töötajal endal, kes peab mõistma, kuidas oma tööd ergonoomiliselt teha ja kiire töötempo juures puhkepause meeles pidada. Arvutil on oskus meid endasse neelata: veedame seal tunde, et töö saaks tehtud, suhtleme sotsiaalmeedias, loeme uudiseid ning niimoodi võib see kesta aastaid.

Keha protesteerivatele märguannetele – kukal kange, õlad pinges ja randmes näriv valu – ei pööra tähelepanu ja nii jätkame samas vaimus. Hiljem kella aga tagasi ei keera ning siis võib vaja olla juba abi arsti juurest ja apteegist. Targalt ja tervist säästvalt töötamine on nagu pensionisammas: mida kauem püsime tervena, seda vähem peame kulutama oma vaevustele vanemas eas.

Võime ju jääda lootma robotitele, kes rutiinse töö kunagi meie eest ära teevad. Või kallitele investeeringutele ergonoomilistesse töövahenditesse. See kõik kindlasti ühel päeval tuleb, sinnani võib aga kuluda aastaid või aastakümneid. Alustada tuleks nüüd ja kohe, näiteks lühikesest pausist, et anda oma kehale ja vaimule puhkust ning taastumist. Tõusid seda lugedes püsti?

18.10.2021 22.10.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto