Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Sirje Toomla: Estkompexim

Sirje Toomla FOTO: Margus Ansu

Hiljaaegu sai lugeda uudist sellest, et Tartu kutsehariduskeskus muudab nime ning tuleval aastal saavad kooli lõpetajad diplomi, millel uhkelt kirjas Tartu rakenduslik kolledž. Kolledž kolledžiks, selle kallal ei tahakski eriti õriseda, kuid kui märkasin kooli Facebooki lehel, et nime lühend saab olema VoCo (Vocational College), läksid mul silmad küll imestusest punni.

Nemad seal Tallinnas panid oma kõrgkoolile nimeks TalTech, lootsin salamisi, et see jääb pigem kurioosumiks, aga Emajõe Ateenas, heade mõtete linnas – miks küll ometi, kellele ja milleks?

Iseenesest pole niisugune sõnade moodustamise viis, kus sulatatakse kokku kaks või rohkem sõna, võttes igast jupikese, eesti keelele ega võõrkeeltele sugugi võõras. Selliseid keelesaadusi ehk kohversõnu ja -nimesid leidub paljudes keeltes. Peale nende kahe mainitu on selliseid meil ridamisi: Kumu, Vabamu, Tartmus, Süku, Talsingi, Harno, Kuku, Tarmeko, Karete, kõikvõimalikud infosüsteemide nimed, nagu Muis, Fotis, Naris jne.

Eriti mindi hoogu selliste nimedega Nõukogudemaal ja suurest õhinast pandi lastele selliseid nimesid nagu Dazvsemir (Да здравствует всемирная революция!) või Urjuvkos (Ура, Юра в космосе!).

Tänapäevas ringi vaadates leiab kohverdatud kohanimesid, mille puhul ei pruugi tajudagi, et need on mitme sõna sulamid: Beneluxi maad (Belgium, the Netherlands, Luxembourg) või eestlaste armastatud reisisihtpunkt Tansaania (Tanganjika, Sansibar).

Iseenesest pole niisugune sõnade moodustamise viis, kus sulatatakse kokku kaks või rohkem sõna, võttes igast mõne osa, eesti keelele ega võõrkeeltele sugugi võõras.

Sõnu kokku sulatades ei saada vaid uusi nimesid. Ei saa öelda, et see sõnamoodustusviis oleks väga viljaks, kuid selliseid sõnu on, näiteks rula (rull-laud), sudu (suits, udu), masu, mupo; mitte eriti levinud, aga ÕSis esitatud luhvel (lusikas, kahvel), sõnavõistlusele pakutud nuhvel, nöha ja tuugen (tuulik, elektrigeneraator) ja teised taolised.

Ka paljud laensõnad on algupäralt kohversõnad. Lähimast ajaloost kolhoos ja sohvoos (коллективное, советское хозяйство), wifi (wireless fidelity), mopeed (motor, pedaler), motell (motor, hotel), modem (modulator, demodulator), lego (leg godt). Ka kurikuulus Covid-19 (coronavirus disease).

Seega VoCo polekski midagi erilist, kui see oleks eestikeelne, võõrkeelsena mõjub see kadaklikult ja naeruväärseltki. Ja veel üks asi: kõikide nende kohversõnade ja -nimede puhul võiks tähele panna, et eesti keeles kirjutatakse neid nagu tavalisi sõnu, neid ei lõhu keset sõna laiutav suurtäht.

Tagasi üles
Back