Gripp võtab võimust
4. veebruar 2022, 15:02
Grippi haigestunute arv kasvas taas - möödunud nädalal lisandus 1450 A-gripiviiruse juhtu.
Eelmisel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 8350 inimest, neist 29 protsenti olid lapsed. Võrreldes eelmise nädalaga kasvas arstide poole pöördunute üldarv 31 protsendi võrra. Kõige enam pöördumisi oli Pärnumaal, Tartumaal, Läänemaal, Raplamaal ja Narvas.
Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal 1450 gripijuhtu, gripiviirusega seotud haigestumiste arv kasvas 13 protsenti ning selle levik on laialdane. Kõige rohkem haigestuvad koolilapsed vanuses kümme kuni 15 aastat, moodustades 45 protsenti kõikidest haigestunutest. Kasvama hakkas haigestunute arv tööealiste seas, moodustades 44 protsenti - juurdekasv oli 28 protsenti. Väikelapsed kuni
nelja- aastased ja vanemaealised patsiendid moodustavad ligi viis protsenti haigestunutest.
Gripi puhul kehtib COVID-19-le sarnane leviku dünaamika: esmalt haigestuvad koolilapsed, seejärel väikelapsed ja täiskasvanud ning kahe kuni kolme nädala järel vanemaealised, kes vajavad ka kõige sagedamini haiglaravi.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 12 gripiviirusega patsienti. Hooaja algusest on täpsustatud andmetel hospitaliseeritud gripi tõttu 83 patsienti.
Käesoleva hooaja jooksul on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud kolm inimest, vanuses üle 70-aasta ning tõsiste kaasuvate haigustega. Keegi ei olnud gripi vastu vaktsineeritud.
Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud 3218 gripijuhtumit. Terviseameti andmetel ringleb Eestis A-gripiviiruse alatüüp (H3). Selle viiruse alatüübiga seotud grippi haigestumise kulgu loetakse raskemaks ja seda just kõrgenenud tüsistuste ning suremuse ohu tõttu eriti vanemealiste inimeste seas.
Euroopa regioonis grippi haigestumine püsib stabiilsena, kuid on paljudes piirkondades laialdase levikuga. Gripiseirevõrgustiku andmetel on Euroopa regioonis ringlemas peamiselt A(H3) gripiviirused.