Tiit Loim: automaks planeeti ei päästa

Tiit Loim Foto: Paul Poderat

Võrreldes algsete kuuldustega on automaksu teadaolev viimane versioon hulga mõistlikum. Uskuda, et selle põhieesmärk pole eelarvet lappida, on siiski keeruline.

Paberil on automaksu idee muidugi arusaadav. Paljudes riikides juba selline maks kehtib ja iseenesest on heitgaaside vähendamine õige suund. Reaalsuses kipub see siiski olema pigem varamaks, mille mõju loodusele väike. Seda on tõdetud ka väljatöötamiskavatuses: «Nii aastamaksul kui registreerimismaksul (automaksu kaks komponenti) on pigem väike mõju nii autode omamisele kui ka läbisõidule ning seega kulutatud kütusele.»

Fossiilkütustel liikuvad autod tekitavad kõige suurema kahju sõites. Kui heita pilk avalikult kättesaadavale infole eri kütuste toel sõitvate autode keskkonnamõjust, siis vähemalt levinud vastuväite, et elektriautode heitgaasirikas tootmine muudab nad bensiinil sõitvast autost kahjulikumaks, saab ümber lükata. Isegi tootmist arvesse võttes on keskmine elektriauto ikka keskkonnasõbralikum.

Läbisõidupõhist maksu aga meil ei tule. Loeb see, milliseid autosid sa paberil omad. Kuigi rahandusminister rõhutab, et idee pole eelarve lappimine, on midagi muud maksu põhilise ideena raske näha.

Mõni nüanss seal muidugi on. Kui elektriautot laadida fossiilkütusest toodetud elektriga, võib elektriauto isegi rohkem saastada. Aga Euroopa keskmise segalahendusega või taastuvast allikast toodetud elektrit tarbides on elektriauto kõike arvesse võttes hulga parem. Iga natukese aja tagant uue Tesla ostmine muidugi tagasihoidliku vana bensiiniautoga võrreldes võitu ei anna. Ent kõigist komponentidest suurima kahju teebki fossiilkütusel auto just sõites tekitatud heitgaasidega.

Läbisõidupõhist maksu aga meil ei tule. Loeb see, milliseid autosid sa paberil omad. Seega, kuigi rahandusminister rõhutab, et idee pole eelarve lappimine, on midagi muud maksu põhilise ideena raske näha. Et me sarnaste sammudega kliima soojenemist peatada suudaks, ei maksa loota.

Autohuvilisena võib õnneks tõdeda, et neil, kes koguvad uunikume, mis harva liiguvad ja seega mingit erilist kahju ei tee, ei tule maksta nii palju, nagu algsete uudiste põhjal karta võis. Kui summad jäävad selliseks, nagu viimasena lugeda võis – vana auto eest suurusjärgus 50 eurot aastas – siis see ehk tõesti konti ei murra.

Paistab, et üldiselt tekitab see maks arusaadavalt pigem meelehärmi, kas või maapiirkondadele mõeldud erandi puudumise tõttu. Aga vähemalt on plaani oluliselt mõistlikumaks vormitud.