Hariduses ootavad ees mahukad reformid

Kolmapäeval avaldasid õpetajad meelt Tartu raeplatsil. Foto: Kristjan Teedemaa/Tartu Postimees

Valitsuskabineti neljapäevasel nõupidamisel valitsus õpetajate palgaraha küsimuses kokkuleppele ei jõudnud ning õpetajate streik jätkub.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles Postimehele, et 10,8 miljoni euro suuruse lisaraha osas kokkulepet ei saavutatud ning nüüd hakatakse arutama pikaajalisi plaane. Haridustöötajad peavad nüüd otsustama, kas nad on nõus lisarahata streigi lõpetama või jätkavad streikimist.

Haridus- ja teadusminister andis valitsuse liikmetele kabinetinõupidamisel ülevaate kuuest hariduse valdkonna reformist. Enamik reformidest on seaduse eelnõude tasandil valmis veebruaris-märtsis.

"Õpetajad ootavad karjäärimudelit ja kokkuleppeid töötingimuste ja palga osas, saatsin äsja välja ka osapooltele kutse laua taha tulla. Samuti vajab koostöös omavalitsustega korrastamist koolivõrk, kus on pikem eesmärk viia põhikooli järgsete õppeastmete eest vastutus riigile. Algatanud oleme kooliea pikendamise reformi, et vähendada madala haridustasemega ja ilma ametioskustega noorte hulka. Kavas on ka kutsehariduse reform. Alushariduses on lähiaja eesmärk luua ühtne alushariduse süsteem, mis koondab kokku lastehoiu ja lasteaia teenuse ning parandab teenuse kättesaadavust,“ tutvustas minister mahukat reformikava.

Täpsemalt on ministeeriumil 2024. aastal töös õpetajate astmelise karjäärimudeli; koolivõrgu; kooliea pikendamise; kutsehariduse; alushariduse ja ka hariduskulude 0-eelarve reform.

Peaminister Kaja Kallas märkis, et valitsus on saanud õpetajate sõnumid väga selgelt kätte. "Peame lõpuks ära tegema need ümberkorraldused, mida aastakümneid ei ole tehtud. Vaja on vähendada õpetajate koormust, samuti korrastada koolivõrk ning töötada välja õpetajate karjääri- ja palgamudelid. Neid sisulisi lahendusi tuleb õpetajate ja kohalike omavalitsustega läbi rääkida. Need on hädavajalikud mitte ainult meie haridussüsteemi jätkusuutlikkuseks, vaid ka selle jaoks, et saaksime 2027. aastaks tõsta õpetajate palga 120 protsendini Eesti keskmisest.“

Neljapäevasel valitsuse pressibriifil ei lubanud peaminister, et riik leiab õpetajate palgatõusuks tänavu vajalikud kümme miljonit eurot, küll aga kinnitas, et hariduselu on kavas seada selliselt, et õpetajad edaspidi enam streikima ei peaks. "Oleme viimasel ajal terve valitsusega tegelenud peamiselt hariduse teemadega ning saanud õpetajate sõnumid väga selgelt ja kõva häälega kätte," rääkis ta.

Valitsusjuhi sõnul kulutab Eesti haridussüsteemile 6,2 protsenti SKT-st, mida on rohkem kui paljudes teistes riikides, kuid sellele vaatamata ei suuda riik maksta õpetajatele soovitud palka.

"See analüüs, mis valmib endise haridusministri Jaak Aaviksoo juhtimisel maikuuks haridusministeeriumis, on sisuliselt haridusvaldkonna eelarve revisjon, et teada saada, kuhu see raha meil läheb ja kuidas raha haridussüsteemis sihtotstarbelisemalt planeerida," ütles Kaja Kallas, toonitades, et  vaja on ka head koostööd omavalitsustega. Ta lisas, et soov on lahendada probleemid nii, et haridussüsteem oleks jätkusuutlik ning paari aasta pärast ei peaks õpetajad jälle streikima hakkama.