Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas esmaspäeval Riigikogus Valga suurvalla moodustamise plaani puudutavatele küsimustele.
Minister Kiisler: Valga suurvalda ei tulnud, sest kardetakse muutusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas te olite algusest peale teadlik Valga suurvalla moodustamise ideest ja kiitsite selle ministrina heaks?
Siim-Valmar Kiisler: Regionaalministrina olin teadlik valla ja linnavolikogu 15. augusti 2008. aasta otsusest nr 41, millega tehti ettepanek ühinemisläbirääkimiste alustamiseks Valga linna, Võru, Taheva, Sangaste, Hummuli, Tõlliste ja Karula valla vahel, sest vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 lõikele 3 edastavad kohalikud omavalitsused haldusterritoriaalse korralduse muutmise osas tehtud otsuste ärakirjas kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest nii Siseministeeriumile kui maavanemale.
Kes keskvõimu esindajana peaks valdadele abiks olema, et otsused mõistlikud ja kohalikule rahvale kasulikud tuleksid?
S. V. K.: Siseministeeriumi struktuuris on kohaliku omavalitsuse probleemidega tegelevaks osakonnaks kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse osakond. Nimetatud osakonna üheks ülesandeks paljudes kohalike omavalitsuste korraldust puudutavates küsimustes on haldusjaotuse, haldusterritoriaalse korralduse ja asustusjaotuse küsimuste analüüsimine ja korraldamine, samuti vastava poliitika ja arengu kavandamine ning koordineerimine.
Valga Linnavolikogu otsusest informeeritutena on osakonna ametnikud nõustanud vastavaid kohaliku omavalitsuse üksusi. Riigiasutusena saavad ministeeriumi ametnikud kui keskvõimu esindajad üksnes abistada otsuste juriidiliselt korrektsel vormistamisel.
Nende otsuste sisulise poole eest peavad vastutama kohalike omavalitsusüksuste volikogud ja valitsused kui antud piirkonna elanike huvide eest seisjad ja selleks nendelt mandaadi saanud esindajad. Kas volikogu poolt tehtud otsused on mõistlikud ja kasulikud piirkonna elanikele, selle kohta saavad oma arvamust väljendada elanikud ise rahvaküsitlustel ja vastavate uuringute läbiviimisel.
Nimetatud toimingud on kohustuslikud läbi viia enne haldusterritoriaalse muudatuse taotlemiseks langetatava otsuse tegemist. Siinkohal informeerin teid, et Valga suurvalla ühinemismenetluste koordineerijaks ja menetlustoimingute teostamise nõustajaks oli pikaajalise riigiametnikukogemusega endine Harju maasekretär, juristiharidusega Sven Põder. Olen arvamusel, et taolise kogemusega inimeste kaasamine on hea garantii vajalike toimingute juriidiliselt korrektsel läbiviimisel.
Miks teie arvates Valga suurvalla ideest midagi välja ei tulnud?
S. V. K. Ma arvan, et ei tulnud välja sellepärast, et kardetakse muutusi.
Kas on tänasel päeval tahtjaid, kes liituvad?
S. V. K.: Jah, väga hea küsimus. Tõepoolest on täna näha seda, et vabatahtlik ühinemise protsess on selgelt pidurdunud. Viimane näide oli sealt samast Valga maakonnast, kus Tõrva linna, Helme valla ja Põdrala valla vabatahtlik ühinemine kukkus läbi. Just möödunud nädalal oli Helme valla volikogu otsus. Kusjuures Tõrva linn oli valmis, Põdrala vald oli valmis, siis seal keskel Helme vald ei toetanud. See on probleem!
Eriti antud juhul on küsimus väga mitme omavalitsuse ühinemises. Paraku piisab sellest, eriti nende omavalitsuste puhul, kes jäävad kuhugi keskele ja nende toetust ei ole ja isegi, kui teised tahaksid, siis midagi vabatahtlikult ei toimu siin. Siit ka võib-olla mõnede omavalitsusjuhtide selged väljaütlemised, et oleks vaja ka riigipoolset sekkumist. Nii et taas kord üks lootus läks luhta just möödunud nädalal. Praegu ma võin dokumentatsiooni põhjal üsna kindlalt öelda, et toimub vähemalt üks ühinemine. Rohkemat tahaks loota, aga ei saa lubada, ütleme, et vähemalt üks toimub.