Laupäevase Valgamaalase paberväljaande tutvustus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valga Depoo ASil lõhnaainete vähendamise tegevuskavast terves mahus kinni pidada ei õnnestunud ja vagunite pesemiseks luba puudub. Tegelikult aga pole ka vaguneid, mida pesta. Loe probleemidest lähemalt.
Kurikaelad värisege - Otepää saab neli turvakaamerat!
Nädalateema: Kõik Valgamaalt üleriigilisele tantsupeole valitud rühmad, aga ka paljud teised esinevad laupäeval Otepääl maakonna tantsupeol. Kuidas peokava on valminud, kes seda eest veavad, mis peopäeval Otepääl toimub, räägib rahvakultuurispetsialist Eha Mandel.
Mida arvavad veebikommentaatorid Otepää vallavanema umbusaldamisest?
Juhtkirjas tõdetakse, et otepäälasi teatakse ikka tegusate ja toimekate inimestena. Ehk see liigne agarus ja toimekus ei lasegi elul kulgeda tema loomulikku rahulikku rada pidi? Kõike tahetakse teha mitte lihtsalt hästi, vaid lausa väga hästi. Otepää on juba aastakümneid harjunud, et seal on kõike kõige rohkem. Kas või lundki.
Vastuseks ajalehes Valgamaalane neljapäeval, 21. mail ilmunud Alar Nääme arvamusloole «Kas tõesti oleme nii rikkaks saanud?» esitab maavalitsus omapoolse seisukoha. Uuri järele, millise!
Otepää võimumängud võivad taas Jaanus Raidali vallavanemaks tõsta. Valgamaalane annab toimuvast ülevaate.
Persoon: Bioväljade korrastamisega maailmas tuntust kogunud Lille Lindmäe teab parema elu saladusi.
Neljapäeval ja reedel toimus Metsnikul riigikaitselaager Valga maakonna noortele, kes õpivad riigikaitset. Selgus, et teadmiste tase on üsna erinev.
Eeskirja kohaselt tuleb talvel raiutud koorimata okaspuud metsast välja viia hiljemalt 1. juuniks, sest muidu suureneb üraskioht. Paraku on nõudlus puidu järele vähenenud.
Teist aastat järjest on kõigil võimalus esitada kandidaate konkursile «Väärt kodupaik». Valgamaa Partnerluskogu soovib seeläbi esile tuua kogukondi, kus viimase aasta jooksul on elanike algatusel toimunud positiivseid muutusi ja paranenud ümbritsev elukeskkond.
Juba teist aastat saavad metsaomanikud Erametsakeskuse kaudu toetust Natura 2000 alal asuva erametsamaa eest. Tänavu küünib jagamisele minev summa 82 miljoni kroonini. Koos teiste eurotoetustega saavad erametsaomanikud taotleda kokku üle 100 miljoni krooni.