Kunstnik Monica leidis Sangastes juured

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõnd Deivi Oru maalidest ihaldab kunstnik Navitrolla endale.
Mõnd Deivi Oru maalidest ihaldab kunstnik Navitrolla endale. Foto: valgamaalane.ee

On inimesi, kelle jaoks maalil selle mõistmiseks peab olema selge lill, maja või muu kujutis, ja neid, kelle mõte läheb kaasa kunstniku mõttega, kui see on vaid üks suur värvidemäng ja tavaarvamusega seostamatu.

"Sain temaga tuttavaks viisteist aastat tagasi. Kogu aeg oli temaga suheldes niisugune tunne, et mingi energiaosa jääb temast üle, temas on veel midagi, mis vajab väljundit," rääkis Monicast tema ammune tuttav kunstnik Navitrolla.

Ta ütles, et Monica maalidest on raske esile tõsta ühtainust, et need voolavad sinust läbi ja haaravad kaasa. Navitrolla ei olnud üllatunud, kui kuulis, et alguses tekstiilikunstiga tegelnud Deivi Org on hakanud maalima.

Kohtumine ammuse tuttavaga

Küll aga oli esmaspäeva õhtul kultuurikeskuses, kui Hispaania kunstniku Monica Del Norte maalinäitust "Sentimentaalsed maastikud" avama tulnud leidsid end vastakuti hapra Deivi Oruga, keda Valgamaal on siiani teatud kui tekstiilikunstnikku, disainerit, tantsu- ja lauluhuvilist. Muidugi oli saalis neid, kes seda seost teadsid ja nimme oma ammuse tuttavaga kohtuma olid tulnud.

Habras, tumedas liibuvas kleidis Monica (see nimi sobib talle suurepäraselt) helistas traditsioonilist näituse avamise kellukest ja Valga kultuurikeskuse kultuuritöö projektijuht Elle Kimask tervitas kunstnikku ja tema ande austajaid. Esinesid MaxMary tantsutüdrukud.

Kunstniku küpsemist meenutas tema sõbratar Astrid Org, kes on kõrvalt näinud, kuidas korrektseid kampsunimustreid harrastanud loomeinimene hakkas postkaardisuuruseid taieseid tegema ja hiljem suurte maalide juurde jõudis. Seekordne näitus Valgas oli esimene Eestimaal. Isikunäitusi on tal varem olnud Baltimaades, Rootsis, Hispaanias, Saksamaal ja Soomes.

Endast rääkides meenutas Deivi Org, et neli aastat tagasi Hispaaniasse läks ta sellepärast, et oli end siin nagu kaotanud, kogu maailma peale vihane, aga valmis vastu võtma uusi väljakutseid.

Väikesel tutvustuslehel on kirjas, et Deivi Org on sündinud Eestis, saanud siin kunsti- ja disainialase hariduse. Kunstnikuks aga on ta saanud Hispaania päikese all. Eesti loodus, nagu jumal selle loonud, on pannud aluse tema vaimule ja olemusele, sellest on jäänud maalidesse põhjamaist meeleolu.

Hulk mõjutusi on tulnud keskaegse ja ooperimuusika kuulamisest. Muusika ja tants on alati olnud osa temast. Ka näituse avamisel meenutasid tuttavad, kuidas Deivi Org tantsis ja teismelistegrupigi tantsima õpetas ning nendega ringi rändas. Näitust avama tulnutele mängis ta ise pilli ja laulis, igaühega suhtles sõbralikult ja avatult.

Valgamaalasele rääkis ta oma loometeest Hispaanias. Alguses tegeles ta sealgi tekstiilikunstiga ja müüs oma kollektsiooni. Tegeles disainiga – tema kujundatud on Hispaanias mitmed villad. Kui perre tuli väike laps, loobus ta disaineritööst ja hakkas tegelema põhiliselt maalimisega, samas jätkab ta disainialast nõustamist.

Monica ütleb, et tema maalide ideed tulevad kuskilt ülevalt ja haaravad teda endasse, see on nimetu, mille ta oma lõuenditele paneb.

Tegelikult olid iga maali juures nimetused ja luulelised selgitused. Näiteks näituse nimimaali "Sentimentaalne maastik" juures oli kirjutatud, et see on vist mälestus lapsepõlvest. "Heinamaarjapäev" jutustab vihmast pestud maast ja õhust, millest aimub sügist. "Sookollide küla" näitab kolle oma asju ajamas ...

Maalid ootavad vaatajaid

Näitus on tegelikult suur ja seda ümber jutustada pole võimalik. Arvata võib, et juba lähemas tulevikus laotab ta pintsel lõuendile eestimaist loodust, sest juurte juurde tagasi tulles ostis Deivi Org endale talumaja Sangaste lähedale. Eks see tähendab mõningast pikemat viibimist Eestis, eriti nüüd, kui Valga järel avatakse suurem näitus ka Tallinnas.

Aga tema elamispaigaks jääb Hispaania ja meile on ta nüüd Hispaania kunstnik Monica, keda peame omaks ja ootame alati külla. Näitus kultuurikeskuses jääb vaatamiseks välja vähemalt kogu septembrikuu jooksul. Võtke aega ja tulge vaatama. Need maalid ei taha möödajalutamist, vaid ahvatlevad pikemaks vaatamiseks kaugemalt ja lähemalt. Päris ligi minema peab selleks, et lugeda juuresolevaid tekste. Nende abil saab mõte ühele lainele kunstniku mõttega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles