Liisi Seili ja Elmo Riigi teos «Mitmenäoline Võrtsjärv» pakub mitmekesist infot Eesti ühe suurima siseveekogu, selle lähiümbruse ning järvega seotud inimeste kohta.
Raamatututvustus: Vastuoluline suurjärv ootab avastamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raamat aitab taasavastada Eestimaa veidi unustusehõlma vajunud südant ning ergutab seadma samme järve randa – Võrtsu äärde.
Võrtsjärves on midagi kummalist, mõnes mõttes isegi vastuolulist. Ühelt poolt on ta justkui Eestimaa unustatud süda – suurjärv, millele väga suurt tähelepanu ei pöörata. On neidki, kes käsitlevad seda vaid takistusena teel Tartust Viljandisse. Veel hiljuti polnud järve rand mõne mobiilioperaatori levipiirkonnaski.
Samas on Võrtsjärv rahvapärimustes tugevasti juurdunud. Tema eripära suurjärvena on vanarahva mõttelendu olulisel määral ergutanud.
Teisalt on tegemist ühe teaduslikult kõige paremini uuritud Eesti järvega. Aastakümneid on selle ääres tegutsenud limnoloogiajaam, kuid ka enne selle rajamist oli veekogu kohta juba üksjagu teaduslikku informatsiooni kogutud.
Kõige olulisem on järve puhul ikkagi see, et tegu on selle kallastel elavate inimeste jaoks tähtsa – arendamist ja laiemat tutvustamist vääriva keskkonnaga, mida kohalikud reeglina väga kalliks peavad.
Veekogu olulisust näitab kas või see, et järveäärsed vallad on loonud tulemuslikult tegutseva Võrtsjärve sihtasutuse, mille eestvõttel Sakala ajakirjanik Liisi Seil ja sama lehe piltnik Elmo Riig hiljuti ilmunud sümpaatse raamatu «Mitmenäoline Võrtsjärv» kokku panidki.
Juba pealkirjas viidatakse Võrtsjärve tuntud muutlikkusele nii päeva- kui aastaaegade, samuti pikema perioodi vältel. Veetaseme ja selle läbipaistvuse kõikumised on paljudele teada. Järve nägu kujundavad aga ka kaldaalad ja nendel elavad inimesed.
Järve äärde või lähedusse jääb palju huvitavaid paikkondi. Siin on lookleva jõekesega Tänassilma, jõeorgu mattunud maaliline Pikasilla, üks eesti varasemaid rahvusliku mõtte keskusi Tarvastu ja Eesti ajaloos mitmel korral olulist osa mänginud Rõngu, kõnelemata Pukast, Valma kalurikülast, Riidaja torupillitalust, Tamme pangast või Vehendi rannast.
Tegu on eriliste ja vaatamist väärivate paikadega, kuhu tavaline Eesti «suurlinlane» satub enamasti vaid läbisõidul. Raamat annabki aimu sellest, mida mujalt tulnu võiks näha ja kogeda siis, kui ta «suure tee» pealt väikese kõrvalepõike teeb.
Lisaks järvele on raamatus juttu selle ääres eri aegadel elanud inimestest alates juba Eesti muinasajaloost tuntud Valma mehe ning paljude legendide aluseks olnud Barbara von Tiesenhuseniga, lõpetades aga nende paljude suuremalt osalt esialgu nimetuteks jäävate inimestega, kes elu tänase Võrtsjärve rannal edasi viivad.