Luhasoo raba asub Haanja kõrgustiku läänenõlval Pärlijõe lammil. Looduskaitse alla võeti see 1981. aastal sookaitsealana kui Lõuna-Eestile iseloomulik ja looduslikuna säilinud soo. Praegu kehtiva kaitsekorra ja piiridega maastikukaitseala loodi seal 2000. aastal.
Liigendatud reljeefiga Võrumaal suurematele rabamassiividele kohta pole. Vähesed olemasolevad rabad on enamasti hõivatud freesturba tootmisega, kuivendatud või juba varem tükkturba varumisega rikutud. Luhasoo ongi suurim (800 ha) terviklik, inimtegevusest oluliselt mõjutamata ning seetõttu heas looduslikus seisundis kasvav raba maakonnas.
Tekkelt lammisoo
Raba on tekkinud Haanja kõrgustikult Võru orundisse valgunud mandrijää sulavete vooluteele moodustunud läbivoolulise järve kinnikasvamisel. Arvata võib, et kunagi sooala kesk- ja idaosas laiunud järvest läbi voolanud Pärlijõe säng on rabamassiivi poolt surutud raba idaserva.
Läbivoolulistes järvenõgudes asuvaid rabasid on Eestis vähe. Enamus tekkelt läbivoolulisi soid on kuivendatud ja kultiveeritud, kuna kohapeal on olemas süvendatav voolusäng, kuhu juhtida vesi.
Sookompleksi idaosas on märgatavad Pärlijõe üleujutused, keskosa raba on peamiselt sademetetoiteline, kaitseala idaosa siirde- ja madalsooalad toituvad pealevalguvaist ja sademeteveest.
Vee liikumise kohti turbas näitavad omanäolised rabakooslused, kus lisaks küüvitsale, jõhvikale ja villpeale kasvavad raba peal ka tarnad, pilliroog ja ubaleht. Madal- ja siirdesootaimedele on selle ebatavalise võimaluse andnud just turbas liikuv toitaineterohkem vesi.
Jäänukitena kunagisest järvest on säilinud kolm tüüpilist huumustoitelist, pruuniveelist, järskude turbakallastega rabajärve. Suurimas, 6,9 hektari suuruses Mustjärves suur taimestik ja kalad puuduvad. Keskmine järv ehk Tiksijärv (1,3 ha) ja Väike- ehk Püksijärv (0,3 ha) on vesikupu ning vesiroosiderohked kaunid ja värvikad rabajärved.
Hästi on jälgitavad soo arenguastmed
Soo põhiosa moodustavad tüüpilised rabakooslused – enamuses madal puisraba, aga laiguti ka lage- ja älvesraba. Raba liigestavad madalad, enamasti liivased, kõrgete mändidega mineraalmaasaared. Kaitseala edelaosas vahelduvad need soostuvate lohkudega.
Peamiselt kuusikuga kaetud küngaste vahel on tiheda karusambla ja turbasamblaga täidetud märjad lohud. Rabale lähemates, suuremates ja paksema turbakihiga nõgudes on villpea- ja kanarbikurohke rabastuv männik. Kohati on kõrgematel küngastel kasvamas jämedaid, üle saja aasta vanuseid kaski, haabu ja kuuski.
Mustjärvest põhjas leidub älvestikke, millede vahelistel peenardel võib kohata väikest putuktoidulist taime huulheina.
Luhasoo loodeosas on õõtsikuline siirdesoo, ida- ja edelaosas puismadalsoo.
Kaitseala siirde- ja madalsoometsad on kuivendusest mõjustamata, liigirikka alustaimestikuga. Leidub nii kaasikuid, männikuid kui ka segametsi. Pärlijõgi voolab kaitseala kaguosas madala languga looduslikus sängis ja tema kallastel on tüüpilised luhakooslused. Huvitav on jälgida taimestiku üleminekut jõeluhalt rabale.
Kaitsealused taimed, linnud ja imetajad
Kaitsealustest taimeliikidest võib madalsoo osas kohata käpaliste hulka kuuluvaid balti sõrmkäppa, harilikku käoraamatut ja soo-neiuvaipa.
Lindudest võib kaitseala metsades kohata must- ja laulurästast, punarinda, suur-kirjurähni, käblikut, põhja- ja tutt-tihast, väike- ja mets-lehelindu, siisikest, pöialpoissi ja võsaraati. Rabas võib kohata metskiuru, sookiuru, metsvinti, tetre, sookurge, suurkoovitajat, hallõgijat, kalakajakat.
Imetajatest võib rabaservades kohata põtra, luhtadel metskitsi. Tavalised on jänesed ja rebased. Läbikäijana võivad oma jäljed rabale jätta ka hunt, karu ja ilves.
Luhasoo õpperada
Luhasooga tutvumiseks on rajatud 4,5 km pikkune ringikujuline õpperada, mis märgades madalsoo ja rabaosades kaetud laudteega. Nii ei kahjusta matkajad õrna rabapinnast, mille taastumine võib võtta aastakümneid. Raja läbimiseks kulub ilma puhkepausideta umbes kaks tundi.
Huvitavat teavet looduse kohta saate lugeda raja ääres olevatelt infotahvlitelt. Telkida ja lõket on soovitav teha raja alguspunktis olevas parklas.
Luhasoo maastikukaitseala tasub külastada, sest lisaks uuele laudteele valmisid ka uued viidad ning eesti- ja ingliskeelsed infotahvlid. Neid on rajal 20 ja need tutvustavad soo erinevaid arenguetappe, taimi, loomi, järvi. Luhasoo on ühtlasi mitmekesiste võimalustega loodusõppekoht.