Alkohol on Eestis elanike hinnangul endiselt kergesti kättesaadav, selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi avaldatud käesoleva aasta alkoholi aastaraamatust.
Valgamaal saab alkoholi kergesti kätte
21. november 2014, 09:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsitluse järgi kulus 2013. aastal 86 protsendil vastanutest lähima alkoholi müügikohani jõudmiseks 10 minutit või vähem, sealhulgas 26 protsenti vastanutest saaks alkohoolse joogi osta kas enda või naabermajas asuvast müügikohast.
Võrreldes varasemate uuringutega ei ole alkoholi kättesaadavuses toimunud olulisi muutusi, kuid 2012. aastaga võrreldes on 9 protsendi võrra kasvanud nende elanike osakaal, kes said alkohoolseid jooke osta kas enda elukohast või naabermajast.
Kõige kergem on alkoholi hankida suuremates linnades, kus alkoholipoed paiknevad tihedamalt. Näiteks Tallinnas tegutseb 10 ruutkilomeetri kohta keskmiselt 38 kauplust, Pärnus 36 kauplust ja Tartus 34 kauplust.
Maakondades paiknevad alkoholi jaemüügikohad oluliselt hõredamalt – näiteks müüb Hiiumaal alkohoolseid jooke keskmiselt iga 50 ruutkilomeetri kohta üks kauplus, Jõgeva-, Järva-, Lääne-, Rapla- ja Viljandimaal leiab alkoholi müüva kaupluse keskmiselt iga 30 ruutkilomeetri kohta; Lääne-Viru, Põlva- ja Saaremaal 25 ruutkilomeetri kohta.
Elanike suhtes on alkoholi müügilubasid omavaid kauplusi kõige enam registreeritud Saare-, Võru- ja Valgamaal, kõige vähem aga Harjumaal ja Tartumaal. Alkoholi müüvaid toitlustusasutusi on 1000 elaniku kohta kõige enam Hiiumaal, Läänemaal ja Saaremaal, kõige vähem aga Raplamaal ning Põlva-, Viljandi-, Ida-Viru- ja Jõgevamaal.
Kokku kasvas alkoholi müügilubasid omavate kaupluste ning toitlustusasutuste arv 2013. aastal Eestis 105 võrra ehk 1,9 protsenti, sealhulgas kaupluste arv 1,4 protsenti ja toitlustusasutuste arv 2,3 protsenti.
Eesti Konjunktuuriinstituudi avaldatud alkoholi aastaraamat valmis tervise arengu instituudi tellimusel ja selle koostasid Elmar Orro, Kiira Martens, Lia Lepane, Marje Josing ja Mati Reiman.