Arvamus: Helmet saame pidada Mulgimaa südameks

Karl Pajusalu

FOTO: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Teenekas Mulgi keele ja kultuuri eestvõitleja professor Eduard Vääri (1926–2005), kelle surmast sai mullu juba kümme aastat, oleks kindlasti olnud äärmiselt nördinud, lugedes 8. märtsi Valgamaalasest kirjutist, kus seati kahtluse alla nii Mulgi murdekeele kui Mulgimaagi olemasolu. Selle kirjatöö autorid on täiesti meelevaldselt tõlgendanud Vääri kunagist seletust sõna «mulk» päritolu kohta.

Tellijale

On tõsi, et mulgid hakkasid ennast mulkideks kutsuma üsna hilises ajaloos, nagu ka maarahvas hakkas ennast alles paar sajandit tagasi kutsuma eestlasteks. Viimane aga ei tähenda ju kuidagi, et eestlasi, eesti keelt või Eestit olemas poleks!

Samas Mulgi ehk lõunaeesti läänemurre on ajalooliselt tunduvalt vanem kui eesti kirjakeel. Mulgi murre eristus iidsest lõunaeesti hõimukeelest juba esimese aastatuhande lõpus, eesti kirjakeele tähtsamad normid said paika alles pisut enam kui sada aastat tagasi.

Tagasi üles