/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) andis 2017. aasta keskkonnakirve keskkonnaametile, väites, et amet andis seadust eirates loa teha Nursipalus lageraie. Amet kinnitab aga jätkuvalt, et Nursipalus toimunud lageraie ehk raadamine oli seaduslik, tehtud mahus raadamiseks ei ole seaduse järgi vaja teostada keskkonnamõju hindamist ning Keretü loodusväärtused on jätkuvalt hoitud.
Tehtud mahus raadamisel (94 ha) ei ole ameti esindajate sõnul keskkonnamõju hindamise teostamine nõutud. Raadamist saab lubada, kui on olemas vastav dokument, mis näeb ette maa-alale muu kasutusotstarbe, mis pole metsamajandus. Antud juhul on see dokument valitsuse korraldus Nursipalu harjutusvälja asutamise kohta aastast 2008.
Keskkonnaamet andiski Nursipalus loa raadamiseks, tuginedes valitsuse korraldusele ning selle sisu täpsustavale Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammile. Programmile on tehtud keskkonnamõjude strateegiline hindamine, mis kiideti heaks 2007. aastal.
Raadamine toimus aemti esindajate sõnul kooskõlas Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammiga ning raadamisel arvestati ka teostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes esitatud soovitusi laskeväljade ja sihtmärgiala paigutuse osas, viies need eemale kaitset väärivatest aladest.
«Keskkonnaametil oli raadamise lubamise otsustamisel piisav info võimalikest keskkonnamõjudest nii heakskiidetud keskkonna strateegilisest hindamisest kui ka pooleliolevast keskkonnamõju hindamisest,» lausus ameti kaitse planeerimise büroo juhataja Taavi Tattar.
«Raadamise otsustamisel oleme arvestanud hindamiste tulemuste, soovituste ja seisukohtadega ning tuginenud oma parimale objektiivsele teadmisele, et otsused oleksid ikka teadmistepõhised, mitte ei tugineks oletustele. Kaalusime erinevate huvigruppide huve, mis kattub meie missiooniga leida tasakaal inimlike soovide ja keskkonnaga seotud võimaluste vahel,» lisas ta.
Eesti Metsa Abiks MTÜ ja Seltsing Inimsõbralik Nursipalu esitasid Nursipalus toimunud raadamise osas kaebuse Tallinna Halduskohtusse, mille kohus tagastas 22. novembril 2017 läbivaatamatult. Seejärel esitasid kaebajad kohtule määruskaebuse, mille osas hetkel kohtu seisukoht puudub.
«Mõistame kohalike elanike ja looduskaitsjate muret Keretü loodusväärtuste säilimise pärast. Nursipalu puhul on tehtud kompromiss kahe olulise teema osas – looduskaitse ja riigikaitse,» kinnitas Tattar.
Amet on tema sõnul moodustamas loodusväärtuste kaitseks Keretü looduskaitseala ning seal, kus oli võimalik, lubab arendada ka riigikaitset. «Keretü kaitseala moodustamine kui ühe leevendava meetme rakendamine on meil töös ning ala kinnitatakse tõenäoliselt juba sel kevadel.»