Keskkonnaagentuuri alla kuuluv riigi ilmateenistus võttis kokku kolme talvekuu – detsembri, jaanuari ja veebruari – ilmaandmed. Sealsed ilmatargad jõudsid järelduseni, et hoolimata külmemast veebruarist olid tänavused talvekuud normist pisut soojemad ja ka päikesepaistelisemad.
Kolme kuu keskmine õhutemperatuur oli -2,4°C (keskmine -3,3°C), kõige soojem talvekuu oli detsember Eesti keskmise õhutemperatuuriga +1,3°C (norm -2,0°C) ja külmem veebruar, mis Eesti keskmine õhutemperatuur oli -6,9°C (norm (-4,5°C).
Kui veebruari lõpu külma analüüsida, siis esimene ports arktilist õhku jõudis Kirde-Eestisse 24. veebruariks, kus õhumassi temperatuur jäi alla −20°C. Järgmine juba ulatusliku arktilise külma sissetung toimus 26.−27. veebruaril, siis jõudis meile −28 kuni −30 kraadine õhumass. Edasi liikus see külm Lääne- ja Kesk-Euroopasse.
Esialgsetel andmetel jõudis tänavune veebruari kolmas dekaad kõikides ilmajaamades külma poolest esimese kuue hulka. Läbi aegade kõige külmem veebruari lõpp oli tänavu Jõhvi, Narva, Tartu-Tõravere, Valga, Viljandi, Võru ja Väike-Maarja ilmajaamades.
Valga jaamas mõõdeti veebruari viimase kolmandiku keskmiseks temperatuuriks -15,6 kraadi. Norm, mis tuletatud aastate 1981–2010 keskmisest, oli vaid -4,3 kraadi. Seni oli läbi aegade külmim viimane kolmandik Valgas aastal 1942, mil keskmine oli -15,0 kraadi.
Võru jaamas oli veebruari viimase kolmandiku keskmine temperatuur tänavu -15,9 kraadi. Norm oli aga ainult -4,2 kraadi. Seni oli Võrus läbi aegade külmim veebruari viimane kolmandik aastal 2011, siis oli keskmine temperatuur -14,2 kraadi.
See-eest pakkus veebruar meile ka enim päikesepaistet, mil oli Eesti keskmisena päikest näha kogunisti 77,6 tundi. Norm on 61,2 tundi. Kogu talve jooksul paistis Eestis päikest keskmiselt 120,1 tundi. Norm on 112,2 tundi.