Peaminister Jüri Ratas külastas teisipäeval koos politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaheri ja Lõuna prefekti Vallo Koppeliga Luhamaal Eesti idapiiri, et saada ülevaade ehitustööde kulgemisest.
Peaministri sõnul peavad idapiiri ehitustööd igal juhul jätkuma (1)
3. aprill 2018, 14:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veebruaris valminud ehitusprojektist selgus, et piiritaristu väljaehitamine muutub esialgsest hinnangust oluliselt kallimaks. Peaministri sõnul on idapiiri väljaehitamine üks viimase aastate olulisem riiklik taristuarendus, kus järeleandmisi teha ei saa. «Eesti idapiir on ühtlasi Euroopa Liidu ja NATO välispiir, seetõttu on projekteerimisest saati olnud tegu suure ja ambitsioonika projektiga.»
Peaministri sõnul on valitsus täpsustunud investeeringuvajadusi arutanud ning otsustanud, et idapiiri taristu rajamisega tuleb edasi liikuda.
«Tänu meie piirivalvurite professionaalsele tööle on illegaalsete piiriületuse arv aasta-aastalt vähenenud, kuid pidamaks kuritegevusega sammu, on oluline tõsta piirivalvamine 21. sajandi tasemele. Idapiiri väljaehitamine toob meie käsutusse radarid, sensorid ja videoseire võimekuse ning uudse tehnoloogilise lahendusena ka mehitamata lennuvahendid,» ütles Ratas.
Nende kõrgtehnoloogiliste süsteemide rakendamine on tema sõnul hädavajalik aitamaks piirivalvuritel oma tööd veelgi paremini teha.
Peaministri sõnul on piiri väljaarendamine mitmeetapiline projekt. Selle käigus rajatakse piiririba taristu ja ehitatakse välja tehnilised valvesüsteemid ning arendatakse ja häälestatakse vajalikud infosüsteemid.
«Alanud aasta jooksul viiakse läbi maismaapiiri väljaehitamise hanked ning tuleval aastal peaksid senise kava kohaselt algama ehitustööd. Samal ajal hakatakse järk-järgult arendama tehnilist seirevõimet, mille osas on siseministeerium kaasanud partnerina Euroopa Liidu Piirivalveagentuuri (FRONTEX),» ütles Ratas.
Peaminister tõdes, et idapiiri ehitus on keeruline ja rahamahukas. «Projekti suunamisel ja järelevalve tegemisel on juhtiv roll siseministeeriumil. Ehitusse Euroopa Liidu raha kaasamiseks on aga valitsus soovinud hinnata ka rahastuse taotlemise võimalikkust, arvestades Euroopa Liidu finantsperspektiivi,» lõpetas peaminister.
Eesti Vabariigi idapiir on kokku 338,6 kilomeetrit, millest 135,6 kilomeetrit on maismaapiir. Valmiv idapiir on plaani kohaselt terves ulatuses kaetud tehnilise seire- ja valvevõimekusega.