Kommentaar: Kohustuslik lasteaed inglise keeles

Arved Breidaks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arved Breidaks
Arved Breidaks Foto: Arvo Meeks

Koolieelikute elu korraldamise asjus on kaks Eesti kõrget poliitikut teinud olulise avalduse: president Kersti Kaljulaid soovitab hakata lasteaias võõrkeeli õpetama ja minister Mailis Reps saadaks kõik lapsed kohustuslikult lasteaeda. Otsest seost ega kokkumängu kahe poliitiku seisukohavõttudes tõenäoliselt pole. Siiski loob see teatud õhustiku, nagu oleks meil laste kasvatamisega midagi valesti ja lastevanemad ei saa selle asjaga kõige paremini hakkama.

Kaljulaid nimetas raiskamiseks olukorda, kus kooli minev laps ei oska üht võõrkeelt. Reps omakorda annab mõista, et lasteaiast kõrvale jäänud mudilased kipuvad koolis hätta jääma.

Tegemist on linnalise ühiskonna probleemiga. Eesti pered on väikesed ja lastel pole koduseinte vahel mängu- ja kasvukaaslasi eriti võtta. Väikelinnades ja maakohtades pole ka tänavale või külatanumale astuval lapsel eriti kedagi, kellega kodu või sõda, arsti või ehitamist mängida. Ja kuna lapsi on peredes vähe, kiputakse üksikuid võsukesi üle poputama. No mis äritiigrid sellistest ikka tulevad!? Ainult pehmod, kes on harjunud, et kõik ette ja taha ära tehakse.

Elukool algabki lasteaias, kui sõimerühma maha jäetud laps lahkuvale emale või isale järele karjudes esimest korda aru saab, kui alatult maailma kõige usaldusväärseim inimene teda alt vedas. Ruumis on võõrad näod, kellega tuleb mõmmide ja autode kasutamise üle armutult võitlema hakata – olgu jõu või kavalusega.

Päevselge, et vanad lasteaialõvid on kooli minekuks märksa paremini ette valmistunud kui need lapsed, kes 6–7 eluaastat koduseinte vahel veetnud. On tõenäoline, et 1. klassis võib lasteaiakogemuseta lapsi tabada šokk, mille teised elasid läbi juba sõimerühmas. Šokki võimendab esialgne mahajäämus näiteks lugemisoskuses ja arvutamises, mida lasteaias treenitakse.

1. klassis võib lasteaiakogemuseta lapsi tabada šokk, mille teised elasid läbi juba sõimerühmas.

Lasteaia kohustuslikuks muutmine, nagu Mailis Reps seda soovib, tähendab sisuliselt koolikohustuse toomist varasemasse ikka, mis vähendaks lastevahelisi arenguvahesid. See tähendab omakorda, et ajapikku kasvab soov hakata lasteaias õpetama lisaks lugemisele ja näppudel arvutamisele ka näiteks mõnda võõrkeelt, nagu soovib Kersti Kaljulaid.

Tegelikult on see isegi möödapääsmatu. Kui peame vene emakeelega lastele lasteaias eesti keele õpetamist normaalseks, siis pole mingit õigustust öelda, et eesti emakeelega lapsed ei suudaks lasteaias õppida vene või inglise keelt.

Kokkuvõttes liigume samm-sammult elukorralduse poole, kus laste koolitee algab juba 4–5 aasta vanuselt ning mõiste «muretu lapsepõlv» saab uue tähenduse.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles