Kaks kunstnikku võitsid publiku sümpaatia

Tauno Kangro (vasakul) ja Nerva Valga muuseumis.

FOTO: RICKEY ROGERS/REUTERS

Skulptor Tauno Kangro (42) ja graafik Nerva (36) esinevad Valga muuseumis ühisnäitusega «Loomkatsed». Avamisel jutustasid kunstnikud oma tööde sünnist pronksis ja lõuendil nii haaravalt, et kuulajad jäid kauaks muuseumi.

Nervaga oli ka perekond kaasas. Kahe ja poole aastane tütar Mona oli andnud isale näituse ülespanemise ajal konksusid kätte, olles seega omalaadne abitööline. Näituse avamise ajalgi seisis tirts isa kõrval.

«Meie, kaks loomi väga armastavat kunstnikku, kujutame loomkatsetega inimese iseloomu, tundeid, uhkust ja veidrusi. Loom meie teostel on inimene. Ja see inimene on ... loom,» kirjutasid kunstnikud enda tutvustamiseks.

«Negatiivset on ümber väga palju. Meie soov oli panna inimesed mõtlema positiivselt,» ütles Nerva näituse avamisel.

«See näitus on põnev katsetus teha koostööd. Vahel sündis enne pilt, vahel kuju. Kõigil kujudel ja maalidel on oma saamislood,» andis Tauno Kangro teada. Seejärel tehti koos näitusele tiir peale.

Näitusel on linnud, jänesed, rebased, kalad, kaamelid, sebrad, konn, lehm, aga ka klaver, torupill. Kusjuures tähtis pole mitte, et jänes on jänes, vaid kunstitöösse pandud emotsioon. Oluline on seegi, missuguses värvikeskkonnas kellegi argipäev  kulgeb.

Näiteks skulptuur «Jänes püksis» sündis ühe lapse kelnerile esitatud soovist restoranis. Selle paariline on «Ettevaatust –  Julge Jänes». Ühe koera suus näeb skulptor hammaste asemel klahve ja kokku – klaverit.

Nerva sõnul on loomadega hea mässata, kui tahad inimeste veidrusi näidata. See pakub kunstnikele suurt tegemisrõõmu. Nerva ühe pildi idee on saadud lennukiga kahe pilve vahel viibimisest. Tauno Kangrole ka meeldis see pilt, kus kõik on justkui tagurpidi.

Need mehed armastavad mängida, ka sõnadega. Kellel kokku- ja lahkukirjutamine on kama, ei tee vahet, kas teemaks on «kalamehejutt» või «kala mehejutt». Neile on see tähtis. Omamoodi naljakad on Nerva loomade kiirendusvõistlused ja pompöösne päikese loomine. Näituse tsentrumis on Kangro «Nõupidamine», kus linnud häälitsevad sõjakalt, ammuli nokad vastamisi.

Valga on Kuressaare linnuse kuursaali ja Pärnu Ammende villa järel kolmas koht, kus näitust eksponeeritakse. Siit minnakse edasi Vanemuise kontserdimajja ja Estoniasse. Igale näitusele lubasid kunstnikud mõne äsjavalminud töö juurde panna.   

Valga muuseumi kunstisaali kiitsid nad Eesti üheks ilusamaks: hubane, avar, väga hea valguse ja personaliga.

Pärast näituse tutvustamist hoidsid kunstihuvilised veel tükk aega külalisi kinni, et nendega vestelda ja neilt autogramme paluda. Nerva oli esimest korda Valgas 2004. aastal, Kangro nüüd. «Mulle on Tauno Kangro alati meeldinud,» põhjendas Reet Heinla oma huvi sündmuse vastu.

Näitus jääb Valga muuseumisse 31. jaanuarini.

    Tagasi üles