/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
/nginx/o/2018/09/30/11456502t1h5cea.jpg)
Päästeamet teeb tänavu 22 000 tuleohutusalast kodunõustamist, et vähendada õnnetuste arvu ja säästa elusid.
Päästeameti suurendab koduvisiitide arvu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Kuigi omanik ise vastutab oma eluruumi ohutuse eest, siis näeme, et päästeameti kodunõustamine on mõjus ennetusmeede tulekahjude ja hukkunute ära hoidmiseks,“ ütles päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi.
Võrreldes eelmise aastaga suurendab amet koduvisiitide arvu 22 protsenti ehk mullu tehti nõustamisi 18 000 kodus. See tähendab, et eelmisel aastal nõustati 2,7 protsenti kõikidest Eesti eluruumidest, kus elas 3 protsenti elanikkonnast.
Tuleõnnetused juhtuvad kõige sagedamini kodus, seega on kõige olulisem ennetada tuleohtu just eluruumides, märkis Suurkivi.
Tema sõnul on kodudes tuleohutuse seisukohalt oluline nii suitsuanduri olemasolu, inimese enda ohutu käitumine kui ka kütteseadmete ja elektrisüsteemide korrasolek. „Päästeameti poolt 2017. aastal külastatud kodudest oli 3 protsendil kodudes probleeme kütteseadmete korrasolekuga, aga samuti oli 3 protsendil probleeme ohtlike elektrisüsteemidega,“ sõnas Suurkivi.
Päästeamet alustas kodunõustamistega 2006. aastal, kui tules hukkunute arv oli 164. Kasvatades aasta aastalt ennetustööd, sh kodunõustamiste mahtu on tules hukkunute arv vähenenud 4 korda ja eluhoonete tulekahjude arv pea 3 korda. 2017. aastal toimus eluhoonetes 667 tulekahju, milles hukkus 36 inimest.