Valgamaal on grippi haigestunuid rohkesti
24. jaanuar 2019, 14:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
14.-20. jaanuaril pöördus Eestis ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4390 haigestunut, neist 39,9 protsenti olid lapsed.
Arstide poole pöördunute üldarv kasvas nädalaga 20 protsenti ning grippi haigestunute osakaal 31 protsendi võrra.
Grippi haigestumine on tõusutrendil, kuid haigestumise kõrghooaeg seisab kõigi eelduste kohaselt veel ees. Haigestumuse intensiivsust saab hinnata endiselt madalaks, kuid gripilevikut laialdaseks, märkis terviseamet.
Haigestumine kasvab kõikides vanusrühmades. Enim haigestusid koolilapsed, kelle hulgas oli haigestunute juurdekasv 25 protsenti. Vanemaealiste vanuserühmas tõusis haigestumus ligi 10 ning kuni nelja-aastaste laste seas 11 protsenti. Haigestunute seas oli endiselt kõige rohkem alla 15-aastaseid lapsi.
Peamised haigestumise põhjustajad on praegu gripiviirused, nende osakaal on kasvanud muude viiruste seas nüüdseks 80 protsendini.
Kinnituse sai 298 gripiviirust, neist 291 olid A- ja 7 B- gripiviirused.
Grippi haigestumine oli eelmisel nädalal kõrgeim Lääne- ja Ida-Virumaal, Valgamaal, Pärnumaal ja Tallinnas. Veel nädal varem Valgamaal olukord nii tõsine polnud.
E-Tervise SA andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 419 patsienti, üle 60,4 protsendi haiglaravi vavajanutest on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat.
Haiglaravi vajanute hulgas kasvab ka vanemaealiste ja täiskasvanute patsientide osakaal, moodustades juba peaaegu möödunud nädalal 40 protsenti hospidaliseeritutest. Nädal varem oli vastava vanusegrupi osakaal 33,3 protsenti. Tõusu üheks põhjuseks võib pidada gripijärgsete tüsistuste tekkimist haigena tööl käimise tagajärjel.
Alates detsembrist on seitsme haigla andmeil vajanud gripi tõttu intensiivravi kokku 20 inimest vanuses 3-81 eluaastat, kõik intensiivravi vajanud kuulusid riskirühmadesse.
Intensiivravi vajanud inimesed polnud kas gripi vastu vaktsineeritud või puudusid nende vaktsineerituse kohta kindlad andmed. Seega võib eeldada, et kõik intensiivravi vajanud patsiendid olid vaktsineerimata.