Aasta lõpp toob Eesti Posti arhiivi saadetisi, mis adressaadini ei jõua. «Iga nädal jääb hoiule keskmiselt 100 saadetist, millest suurem osa on lihtkirjad. Et jõulutervitused kindlasti kohale jõuaks, tuleb jälgida, et kaardil oleks korrektne aadress ning õige tariifiga mark,» rõhutas ettevõtte kommunikatsioonijuht Inge Suder.
Kõige rohkem kirju ja kaarte tulebki hoiule seetõttu, et aadress on kirjutatud valesti või adressaat ei ela
märgitud aadressil.
Alates, 1. novembrist on siseriikliku kirja hind 45 eurosenti. Rahvusvahelise kirja hind sõltub sihtriigist, Euroopasse saadetava kirjahind algab 1 eurost. Plussümbrikud ehk ettemakstud ümbrikud kehtivad tähtajatult.
Käekiri peaks olema kaardil ja kirjal loetav.
Juba on hakanud Eesti Posti saabuma ka kaarte ja kirju, mis adresseeritud jõuluvanale. Ettevõte soovitab lastel kirjad jõuluvanale koos vanematega kirjutada, sest nii on kindel, et soovitu kingikotti jõuab.
Tulenevalt seadusest säilitab Eesti Post kättetoimetamata jäänud postisaadetisi vähemalt kuus kuud. Saadetised, mis omanikku ei leia, avatakse pärast kuue kuu möödumist. Seejärel võtab seda teostanud komisjon vastu otsuse, kuidas saadetise sisuga edasi toimida.