Kahe riigi lauljad meenutasid õpetajate õpetajat

2019. aastal tähistatakse väljapaistva Läti-Eesti muusika suurkuju ja haridustegelase Jānis Cimze  205. sünniaastapäeva ja Cimze seminari asutamisest möödub 170 aastat.

Sel puhul leidis piirilinnas Valkas ja Valgas aset rida sündmusi.

Valka koduloomuuseumis, mis asub samas paigas, kus kunagi tegutses Cimze seminar, sai vaadata ekspositsiooni "Liivimaa kihelkonnakoolide õpetajate seminar ja selle kasvandike kultuurhariduslik tegevus. 19. sajandi keskpaik – 20. sajandi algus".

Sealsamas sai teoks kontsert "Tassike teed Cimze õega". Esinesid Valka kihelkonna naiskoor Ziemeļstīga ja Riia Tehnikaülikooli segakoor Vivere. Muuseumi kogus oleval Ernests Ronise 1891. aastal ehitatud orelil mängis Jāzeps Vītolsi nimelise Läti Muusikaakadeemia üliõpilane.  

Mälestushetk peeti Valka Cimze nimelisel kalmistul Jānis Cimze viimses puhkepaigas, kus laulsid Valka linna kultuurimaja segakoor Dziesmu Rota ja Valmiera kultuurikeskuse seenioride koor Sudrablāse. Samad kollektiivid esinesid ka Valga keskväljakul.

Kontserdid leidsid aset ka Valka Lugaži luterlikus kirikus ja Valga Jaani kirikus.

Valka kultuurimaja esimese korruse fuajees laulis Valka laulusõprade ühendus Nāburgi. Sama maja suures saalis aga leidis aset suurkontsert "Pärjapunuja" (Kroņu pinējs). Osales hulk Läti muusikakollektiive.

Õpetajate õpetajat Jānis Cimzet peetakse Eesti ja Läti  koorilaulutraditsiooni peamiseks rajajaks ja 1869. aastal Tartus peetud esimese eesti üldlaulupeo üheks isaks.

Jānis Cimze  oli alates 1839. aastast Cimze seminari (Liivimaa Kihelkonnakooli õpetajate ja köstrite seminar) pikaajaline juht, kelle käe all õppisid eesti- ja läti rahvusest õpilased.

Cimze seminar töötas aastatel 1849-1890 Valgas, kus kasvasid välja tuntud Eesti  kultuuri- ja haridustegelased: Carl Robert Jakobson, Aleksander Kunileid, Aleksander Lätte, Friedrich Saebelmann, Hans Einer. Tema töö viljana tugevnes meie külakoolmeistrite võrgustik ja hakkas arenema rahvuslik heliloojate kaader. Cimze seminaril oli kujundav osa rahvusliku ärkamise ajal Liivimaal ja Eestimaal.

19. sajandi keskpaiku asutasid Jānis Cimze kasvandikud - nii lätlased kui ka eestlased - aktiivselt laulukoore ja seltse, mis lõi eeldused esimese Eesti üldlaulupeo korraldamiseks.

Jānis Cimze on maetud Valka Luke kalmistule.  1888. aastal, 7 aastat peale surma, püstitati tema kalmule mustast graniidist monument, mille kolmel küljel seisab eesti-, läti- ja saksakeele kiri: Oma rahva kooliõpetajate kooliõpetajale tänulik Liivimaa.

Tagasi üles