Hiierahvas pesi Taevaskojas puhtaks rahva vaimu ja väe

  • Hiierahvas tuli lippudega Suurde Taevaskotta
  • Rahvuslipp ja hiiekultuur sobivad kokku küll
  • Taevaskojas viidi läbi puhastusriitus

Ahja jõevoogude kohale tõstetud kahe rahvuslipuga viidi Suures Taevaskojas läbi puhastusriitus.

FOTO: Arved Breidaks

Sajad inimesed tegid päikesepaistelisel iseseisvuspäeval matka Suurde Taevaskotta Ahja jõel. Hiite Maja sihtasutuse üleskutsel võttis muist matkajaist kaasa ka rahvuslipud. Sel moel soovib hiierahvas taastada unarusse vajunud kombe tähistada rahvuslikke pühi ka looduslikes pühapaikades.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale

«Enne Teist maailmasõda käidi rahvuslikel tähtpäevadel hiiepaikades: lipud lehvisid, peeti kõnesid, lauldi, tuled võeti üles,» rääkis Hiite Maja SA juhataja Ahto Kaasik. «Sinimustvalge ja hiiepaigad on meil ajast aega olnud koos. Nõukogude aeg võttis meilt nii sinimustvalge kui ka paljud hiietavad. Sinimustvalge oleme saanud tagasi ja nüüd on aeg ka hiietavad tagasi võtta.»

Kaasiku sõnul kuuluvad Eesti rahvuslipp ning hiiekohad lahutamatult kokku juba lipu sünnist saadik, rohkem kui sajandi. «Sinimustvalge ja looduslikud pühapaigad kuuluvad kokku algusest peale,» selgitas ta. «Meie esimene sinimustvalge lipp, mille Eesti üliõpilaste selts valmistas, pühitseti 1884. aasta 5. juunil Pühajärve ääres Pühajärve veega kogu Eesti rahvale. Nii et tuleme auga, rõõmuga Eesti Vabariigi aastapäeval sinimustvalgete lippudega hiide.»

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles