Mul on väga hea meel, et pärast seda, kui peaminister Reformierakonna üldkogul lastetoetuste tõstmise vajadusest rääkis, on ühiskonnas viimastel kuudel käivitunud elav debatt sel teemal.
Lastetoetuste tõus vajab laiemat kokkulepet
18. september 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üha rohkem leidub inimesi, kes tahavad paremat Eestit ning on valmis selleks midagi ära tegema ja kaasa rääkima. On hakatud mõistma, et jätkusuutliku positiivse iibe saavutamine ei ole vaid poliitikute ja ühe ministeeriumi mure, vaid kogu ühiskonna oma.
Vaadates viimase kümmekonna aasta arengule, saame tõdeda, et oleme loonud toimiva perede toetamise süsteemi, kus vanem saab peale lapse sündi poolteist aastat vanemahüvitist, seejärel jätkatakse talle laste- ning teiste peretoetuste maksmist.
Sellise süsteemi loomine ei ole olnud juhuslik: riik saab ja peabki toetama peresid, et lapsi sünniks rohkem ja rohkem. Eesti ja eestluse püsimajäämine ei sõltu ju kellestki rohkem kui meist endist. Kui meil on järelkasvu, püsivad ka eesti keel ning rahvas.
Samas on selge, et riigi rahalised võimalused pole põhjatud. Peresid saab toetada vaid nii palju, kui me kõik koos riigikassasse tulu oleme tootnud. Seetõttu tuleb perede toetamisel edasisi valikuid tehes otsida lahendusi, mis on senisest paremini suunatud ehk riik peab toetama rohkem neid, kes rohkem abi vajavad.
Ka ajalooliselt on peretoetuste maksmise põhieesmärk paljudes riikides olnud laste vaesuse vähendamine või vaesusesse langemise ennetamine. Enamasti on lisaks universaalsele lapsetoetusele kasutusel mitmesugused lisatoetused, millest osa puhul võetakse arvesse ka sissetulekuid.
Tõsi – universaalsed lastetoetused on olnud efektiivsed ja kindlasti ei ole soovi valitsusel neid kaotada, mistõttu on oluline, et olemasolevaid peretoetusi kelleltki ära ei võeta ega vähendata.
Küll tuleks toetada täiendavalt neid, kelle abivajadus suurem. Sellest tulenevalt ongi sündimas seadusemuudatused, mille kohaselt kahekordistuvad praegused lastetoetused allpool suhtelist vaesuspiiri elavatele lastele.
Oleme planeerinud, et lastetoetuste reform jõustub kahes osas: juba järgmise aasta juulist tõuseks esimese ja teise lapse toetus 30 euroni ja kolmanda ning enama lapse toetus 80ni.
Reformi lõpliku teostamise järel on enim abi vajavate laste toetused kahekordsed ehk pere esimese ja teise lapse puhul maksab riik lapse kohta toetust 40 eurot ning alates pere kolmandast lapsest 115
eurot lapse kohta. See võimaldab näiteks kolme abivajava lapsega perel lapse arengule panustada praegusega võrreldes aastas ligi 1200 euro võrra rohkem.
Selle reformi teostumiseks on kindlasti vaja eri osapoolte kokkulepet ja arusaama, kuidas reform ka tehniliselt ellu viia.
Nagu aga ütlevad klassikud: saatan peitub detailides. Oleme kohalike omavalitsuste, maksu- ja tolliameti, sotsiaalkindlustusameti ja ekspertidega arutanud nii tuludeklaratsiooni kui inimese personaalse avalduse alusel lisatoetuse maksmist. Samamoodi seda, kas vastava teabe haldajaks saab sotsiaalkindlustusamet või näiteks kohalikud omavalitsused.
Seniste arutelude kohaselt tundub olema kõige mõistlikum süsteem, kus kohalik omavalitsus selgitab inimese taotluse alusel välja täiendava lapsetoetuse vajaduse ja väljamakse teostatakse kas sotsiaalkindlustusameti või otse kohaliku omavalitsuse kaudu. Ja selleks, et inimestel ei oleks liigset koormust avalduste esitamisel, võiks avaldusi lisatoetuseks esitada kord kvartalis.
Väga loodan, et laste täiendava toetamise põhimõtted saavad kokku lepitud ja Riigikogus kinnitatud veel sel aastal, et juba järgmise aasta juulist abi vajavad pered lisatoetust saama hakkaksid. Kõige tähtsam on selle juures, et lapsed õnnelikud oleks.