Postkontorid kolivad käiguteedele

Kaido Padar Foto: Eesti Post

Postiasutuste arv Valgamaal enam ei vähene. Maaligu ükskõik kes ükskõik kui hirmsaid tulevikupilte, jääb see samaks.

See on nüüd öeldud ja edasi saab minna olukorra selgitamisega. Eesti Post ei saa pead liiva alla peita ja väita, et me pole kunagi ühtegi postkontorit kinni pannud. Oleme ja üsna palju, kolm-neli aastat tagasi olime sunnitud sulgema üle saja postkontori üle riigi.

Loomulikult saame aru, et inimestel võib olla ikka ärevus hinges, et masu järellainetuses upub veel mõni postkontor. Nende rahustuseks olgu öeldud, et lähtuvalt Eesti Vabariigi valitsuse määrusega kehtestatud kohustustest me ei saagi postiasutuste võrku enam rohkem koomale tõmmata.

Mis võib juhtuda, on see, et postiteenuse osutamise asukohad hakkavad valla piires kolima. Seejuures ei koli nad mitte inimestest kaugemale, vaid lähemale. Marke ja ümbrikuid saab edaspidi osta näiteks küla poest või raamatukogust, kuhu inimesel oleks niikuinii asja.

Koostöö osas on suurepärane näide võtta Võrumaalt. Koos Võru Tarbijate Ühistuga avame seal maakonnas sel aastal seitse postipunkti. Positiivselt on kulgenud läbirääkimised ka Põlvaga ning sõlmitud on lepingud viie postipunkti avamise osas.

Teine postiasutuste liikumise loogika on minek sinna, kuhu lähevad ka inimesed – kaubanduskeskusesse. Seal on palju teenuseid ühes kohas ning on täiesti loomulik, et ka postkontor on teistega ühes reas.

Nii inimesed küll kaotavad veidi nostalgias, kuid võidavad ajas ja mugavuses. Ei ole ju mõistlik olukord, kus inimene läheb leiva järele ühte küla otsa ja margi ostab teisest küla otsast. Pealegi õnnestub kaubanduskeskustes postipunkte kauem lahti hoida ning inimene ei pea enam keset tööpäeva korraks postkontorisse paki või margi järele tormama.

Koostööpartnerite otsimisel on ka majanduslik külg. Eesti Post saab korralikku teenust pakkuda siis, kui ise ots otsaga kokku tuleb. Alati ja kõikjal pole postkontorid suutnud ennast ära tasuda.

Näiteks Hellenurme postkontori ülalpidamise eest pidime tänavu esimesel poolaastal peale maksma ligi 3200 eurot. Iga kuu maksime rendi ja kütte eest ligi 300, käive oli aga parimatelgi kuudel vaid 100 eurot. Samas kohas postkontori pidamisel vähemalt kolmekordset käibetõusu loota on naiivne.

Postipunkti avamisega koostööpartneri juures jäävad niisugused mured ära. Siis ei ole Eesti Postil tööjõu- ega rendikulusid, jääb vaid tasu osutatud postiteenuste eest. Nii saame tagada, et postiasutused säilivad ja teenus on tasemel. Ka Hellenurmes peame läbirääkimisi kohaliku poega, et postipunkt seal avada.

Väikestes kohtades tulevad vallad tihti ise meile soodsamate pindadega appi, et kohalikele elanikele mugav postiteenus tagada. Hea näide on Otepää, kus kolisime mõni aeg tagasi oma postkontori bussijaama. Vallajuhid olid väga koostööaltid aitama ning kokkulepped sõlmiti kiiresti.

Otepää näide on tähtis ka selles mõttes, et tõestas veel kord postiasutuste kolimise olulisust ja õigsust. Bussi peale minejad või bussilt tulijad saavad nüüd vajadusel postiasjad mugavalt korda ajada ning Eesti Posti käive Otepääl on tõusnud. Me ei saa loota, et inimesed tulevad meie juurde, vaid peame ise lähemale kolima.

Vallavalitsused on iga valla süda ja koostöö kohaliku võimuga on tähtis ja vajalik. Mida Eesti Post viimaste nädalate meediamürast Valgamaal õppis? Peame veel rohkem käima valla esindajatega kohtumas, et oma plaane selgitada. Peame oluliseks omavahelist suhtlemist ja konstruktiivseid arutelusid.

Loodame siiralt, et meie koostöö Valgamaa valdadega jätkub. Eesti Post suhtleb igapäevaselt pea kõigi eestimaalastega – läbi kirjakandja, kes häid sõnumeid toob, või läbi postkontori töötaja, kes saadetiste edastamisel ja kättesaamisel abiks on.