Euronõue sunnib kalu joonlauaga mõõtma

Poemüüja Karin mõõtis kõhklemata ühe räime üle, mis 20 kilogrammi mahutavas kastis kõige priskem näis: paar millimeetrit suurem oli ta lubatust küll.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Euronõue käsib müüjatel välja sorteerida räimed, mis on üle 17 sentimeetri pikad, sest neis on liiga palju mürkaineid.

Valga kesklinnas asuvas liha- ja kalapoes ei teadnud müüja Karin midagi sellest, et jaanuari alguseks pidid kauplused paika panema, kuidas kala sorteerida.

«Ei tohi olla üle 17 sentimeetri?» puhkes ta naerma ning võttis kohe välja mõõdulindi, mis näitas, et esialgu silma järgi tundunud kõige suurema kala pikkus oligi mõni millimeeter üle lubatud piiri.

«Nii peaks meil ju täiendav tööjõud olema,» ütles Karin, kelle sõnul võtaks väga palju aega, kui mõõta üle kalad, mida mahub ühte kasti 20 kilo. «Oleme paari päevaga müünud näiteks 14 kasti kala.»

Kõlab nagu absurdihuumor

«See on absurdne. Me teise müüjaga eile huvi pärast mõõtsime,» ütles jutu vahele lihamüüja Peeter. «Siis on vaja sorteerida, tagasi saata ... Räime hind läheb niimoodi vähemalt kaks korda kõrgemaks. Ääremaadel ju vaid räime ostetaksegi.»

Karin lisas, et kliendid eelistavad osta suuremaid räimi, et puhastamisel liiga palju raisku ei läheks. «Inimesed ikka paluvad, et otsige mulle suuremaid kalu. Kui osta kilo räimi, siis panni peale jääb ju vaid pool kilo.»

«Vahepeal oli ju nõue, et porgandid ei tohi kõverikud olla – sadade tonnide kaupa läksid prügimäele,» laitis Peeter euronõudeid. «Mürk räimes? Aga millised säilitusained on vorstides ja kõiges muus?»

Valga Selverisse tuuakse alati puhastatud ja väikseid räimi. «Dioksiidi sisaldus pidi suurematel kaladel kõrgem olema. Neid püütakse Läänemerest ja see on ju üks saastatum meri,» põhjendas kaupluse juhataja Esta Järve. «Kalade mõõtmine on aga ebaloogiline. Räime võtab müüja ju kühvliga. Kas peaks siis neid ühekaupa sorteerima?»

Jalust rabatud

Ajaleht Meie Maa kirjutas, et 65aastane pensionär oli jalust rabatud, kui Kuressaares ilusaid suuri räimi osta tahtis ja nägi müüjat joonlauaga kala üle mõõtmas.

Saaremaa ühe suurema kalatöötleja OÜ Ösel Fish juhataja Raul Paabu pidas kala sorteerimist enne kauplusesse jõudmist võimatuks. «Seda on ebareaalne teha. Nii tuleks pooled kalatöötlusettevõtted Eestis kinni panna,» märkis ta.

Paabu sõnul oleks loogiline, kui Eestis oleks nii nagu Soomes ja Rootsis, kus suuremat kala kodusel turul tohib müüa, kuid mitte eksportida.

Veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiubüroo peaspetsialist Katrin Valgma ütles, et ülejääva kala võib saata loomasöödaks. Kala tohib kauplus ka prügisse visata.

Ameti kodulehel on kirjas, et tähelepanelikud peaksid olema Läänemerest püütud räime ja lõhe sööjad, iseäranis naised, kellel tuleks vältida dioksiinide ladestumist kehas, mis võib raseduse ajal lootele kahjulik olla.

Dioksiinisisaldus sõltub üldiselt kala vanusest ja suurusest. Räime puhul tehti järeldus, et probleemsed ongi suuremad räimed pikkusega alates 17 sentimeetrist. Kilude puhul on piirsuurus pikkus üle 12,5 sentimeetri ja kaal üle 11 grammi.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles