/nginx/o/2010/01/16/297907t1h6b98.jpg)
Pühapäeval, 7. veebruaril asuvad Eesti Maaülikooli töötajad suusarajale, et meenutada 1970.-1980. aastate legendaarseid EPA maratone.
Meenutatakse legendaarseid suusamaratone
/nginx/o/2016/11/24/6106073t1h547b.png)
5. veebruar 2010, 16:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päris 63 kilomeetrit seekord siiski ei sõideta, suusasõpradel on valida kolme Elvasse jõudmise võimaluse vahel: Kuutsemäelt (31 kilomeetrit), Palult (16 kilomeetrit) või Hellenurmest (9 kilomeetrit). Lõpusirgele jõudnuid ootavad Elva tervisespordikeskuse parklas kuum teed ja pirukad.
Maratoni korraldajal Juhani Püttsepal tekkis suusasõidu korraldamise mõte maaülikooli aastalõpumatka ajal, kuuldes vanemate kolleegide mälestusi aastakümnete tagustest suusasõitudest.
Kunagiste EPA maratonide korraldaja, EPA kehakultuuri õppejõu Tõnu Luige sõnul said EPA maratonid teoks 1970.-1980. aastatel ja neid võis olla ligi kümme. Sõidud algasid Ülenurmelt ja jõudsid EPA Otepää-lähedasse spordibaasi Margusel. Stardikäskluse andis rektor Nikolai Koslov ja korraldust juhtis õppeprorektor Enn Altosaar, kes ka ise kaasa sõitis.
Ülenurme majandi traktorid tõmbasid sisse spetsiaalse raja üle maastiku. Rada oli tähistatud lippudega. Põllumajanduse mehhaniseerimise kateeder ajas välja oma veoautod. Korraldati joogipunktid. Finišis sai sauna, hernesuppi ja teed. Võeti aega ja mõnel aastal peeti võistlust teaduskondade, õppejõudude, tudengite vahel.
See kõik tõmbas kaasa ja innustas töötajaid-tudengeid sportima: 1979. aastal oli Tartu maratonist osavõtjate hulgas 444 epakat 431 Tartu ülikooli sõitja vastu.