Piirivalvurid tabasid kaks ebaseaduslikult riigis viibinud väidetavat palestiinlast

Piusa kordoni juht Valmar Hinno sõnas, et surve piirile on viimastel nädalatel kasvanud.

FOTO: Lõuna prefektuur

Piirivalvurid tabasid Setomaal piiriäärsel alal kaks ebaseaduslikult riigis viibinud meest, kes on enda sõnul palestiinlased.

Neljapäeval, 12. juuli keskpäeva paiku pidasid piiriametnikud Kolodavitsa külas Koidula-Võmmorski tee 3. kilomeetril kontrollimiseks kinni kaks kahtlustäratanud meest. Koht, kus piirivalvurid mehed kinni pidasid, on umbes 400 meetri kaugusel ajutisest kontrolljoonest.

Araabia keelt kõnelenud dokumentideta mehed viidi asjaolude selgitamiseks Piusa kordonisse, kus nad rääkisid uurijale, et on mõlemad 28-aastased ja palestiinlased. Neid väiteid kontrollitakse edasises menetluses.

Kuna ühe mehe tervislik seisund oli halb, viidi tema täiendavateks uuringuteks haiglasse. Pikemat haiglaravi ta ei vajanud, kuna tervislik seisund taastus ja mõlemad mehed on uurimistoimingute ajal ajutiselt Võru arestimajas.

Piirivalvurid asusid kohe selgitama, kust ja kuidas ebaseaduslikult Eestis viibinud mehed siia sattusid. Piiriäärse ala kontrollimisel juhtis teenistuskoer piirivalvurid kohta, kus mehed oli arvatavalt puhkepeatuse teinud. Neist olid maha jäänud märjad riided, toitu ja muid esemeid.

Piusa kordoni juht Valmar Hinno sõnas, et surve rohelisele piirile on viimastel nädalatel kasvanud. „Lähiaja prognoos näitab, et surve piirile võib kasvada veelgi, sest seoses jalgpalli MMiga on Venemaale tulnud inimesi, kes võivad end fänniks nimetades püüda illegaalselt Euroopasse pääseda,“ märkis ta.

Ta kirjeldas, et ainuüksi Piusa kordoni piirivalvurite valvatav piirilõik on 70 kilomeetrit pikk, kogu Eesti ja Venemaa vaheline kontrolljoon aga 338 kilomeetrit pikk. „Idapiiri välja ehitamine annaks meile parema lähtepositsiooni ja ajalise edumaa piirivahejuhtumitele reageerimisel. See omakorda säästab ressurssi: mida kaugemale jõuavad illegaalide grupid piirist liikuda ning mida keerulisem on piirivalvuril nendeni jõuda, seda rohkem ressursse tuleb meil sisemaa suunas liikudes nende tabamiseks kaasata. Seda siis enam mitte üksnes piirivalvurite, vaid ka politseinike näol,“ märkis ta.

Idapiiri ehitusprogramm näeb ette kaasaegsete valveseadmete, korralike patrullradade, ligipääsuteede ning kõrgema riskiastmetega kohtadesse ka piirdeaia paigaldamist, et tagada piirivalvuritele maksimaalne ülevaade piirialal toimuvast ning avastada ja tõkestada seeläbi igasugune ebaseaduslik tegevus Eesti välispiiril.

Loe ka neid

Tagasi üles