Aastavahetus tõi palju tööd nii kiirabile kui päästjatele

Vales suunas lendu läinud rakett võib endaga kahju kaasa tuua. Foto: Pexels / CC0 Licence

Päästeamet sai aastavahetusel üle Eesti kokku 104 väljakutset, kiirabi aga üle 1000 ning Tallinnas tuli käiku panna ka lisabrigaad.

Päästeameti väljakutsetest ressursimahukaim oli ilutulestiku raketist alguse saanud tulekahju Saku vallas Juuliku külas asuvas OÜ Nurmiko aianduskeskuse kasvuhoonete kompleksis.

Päästeameti vastutava korrapidaja Meelis Mesi sõnul keegi tulekahjudes ei hukkunud, küll aga said inimesed vigastada pürotehnika kasutamisel. „Päästjad reageerisid kokku neljale sündmusele, kus inimesed said ilutulestiku laskmisel vigastusi. Neist ühel juhul sai Narvas ilutulestiku raketiga näovigastusi 12-aastane poiss. Pürotehnikaga ringi käimisel tuleb alati olla ettevaatlik: kasutada neid inimestest ohutus kauguses, iseennast või teisi ohtu seadmata,“ ütles Mesi.

Kogu riigis oli aastavahetusel 56 tulekahjudega seotud päästesündmust, lisaks ka liiklusõnnetused ning abi osutamine kiirabile ja politseile. Silma paistsid arvukad prügikastide põlengud, kokku aastavahetuse öösel 25 korda.

Aastavahetus tõi kiirabile üle tuhande väljakutse ning Tallinnas tuli käiku panna ka lisabrigaad.

Tallinna Kiirabi peaarsti Raul Adlase sõnul said kiirabiüksused üle Eesti vana-aasta õhtul 1051 väljakutset, millest Tallinnas oli 316. Mullu oli Tallinnas vana-aasta õhtul 377 väljakutset.

"Üldtraumade tõttu vajasid Tallinnas vana aastat ära saatnud inimesed kiirabi abi 55 korral, sealhulgas 17 juhul oli trauma põhjustatud vägivallast," rääkis Adlas BNS-ile.

Aastavahetustele tavapäraselt ei puudunud ka seekord alkoholiga liialdanud inimesed, kes vajasid Tallinnas kiirabi abi 60 korral. "Samas mullu oli sellised väljakutseid 89, seega oli olukord nüüd veidi parem," lisas Adlas.

Seekord tegi pahandust ka pürotehnika väärkasutamine, mille tõttu said Tallinnas kannatada ja vajasid kiirabi abi neli inimest.

Pärast keskööd oli Tallinnas vaja käiku panna ka lisabrigaad, mis aastavahetuste ajal alati reageerimisvalmis on.

Päästeamet tuletab meelde, et valmivat toitu ei tohi jätta järelevalveta, minnes ise magama või kodust ära. Pikemat valmimisaega nõudvate toitude valmistamisel on hea kasutada köögikella, mis köögis toimuvat meelde tuletab ning kontrollima suunab.

Ole hoolikas nii kütmisel kui lahtise tule kasutamisel – nt ära jäta küünlaid järelevalveta ja kasuta mittepõlevast alusest pinda. Kuna kuused on tänaseks juba mõnda aega toas olnud, siis on puud muutunud kuivaks ja tuleohtlikuks ning tuleb olla ettevaatlik.

Veendu, et Sinu eluruumis oleks töökorras suitsuandur ning ahju või gaasiseadme olemasolu korral ka vinguandur.

Eestis on veel siseveekogusid kus jää ei kanna inimest. Vaata Päästeameti jääolude kaardirakendust- http://goo.gl/c9Y9N6

Jääkaart on loodud selleks, et oleks võimalik paremini edastada inimestele infot jääolude kohta meie siseveekogudel.