Karukaamera alustas ülekannet
/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
18. aprill 2022, 00:00
/nginx/o/2022/04/17/14489835t1h3f9e.jpg)
Karukaamera vahendusel saab kaasa elada aasta looma tegemistele Järvamaal Väätsal, kus möödunud aastal kohati erakordselt palju karusid ning nähti ohtrasti nende tegevusjälgi.
Tänavu kannab karu aasta looma tiitlit, paraku õnnestub vähestel seda suursugust looma oma silmaga näha. Seetõttu püstitaski RMK veebikaamera karurohkesse piirkonda, et igaüks saaks mesikäpa tegevusi reaalajas ohutult vaadata.
«Tõenäosus karukaamera ees metsaotte näha on siin piirkonnas kindlasti suur. Sel aastal peaks Järvamaa metsades veelgi rohkem karusid ringi luusima, sest siin on hinnanguliselt kümmekond karuema, kellel sündisid pojad selle aasta alguses. Ühe karuoti pesakonnas on harilikult kaks-kolm poega, harvem neli-viis. Seega peaks ligi 25 kolme kuu vanust karutitte praegu kuskil siinsetes metsades-lagendikel oma ema sabas maailma avastama,» lausus zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt.
Karu tegemisi saab jälgida Riigimetsa Youtube’i kanalil. Samal kanalil näeb ka ülekannet RMK Tartu taimlas pesitsevatest kanakullidest.
Pruunkaru on inimpelglik ning pigem öise ja varjulise eluviisiga kiskja, mistõttu ei kohta teda looduses just tihti.
Küll aga võib sagedasti leida märke karude lähedalolust: käpajälgi metsateel, värskeid väljaheitehunnikuid ja vahel ka rüüstatud mesitarusid. Karu arvukus on Eestis viimased 15 aastat olnud tõusutrendis ning asurkonna seisundit võib pidada väga heaks.
«Metsas võiks teha end kuuldavaks, näiteks suhelda kaaslasega või ragistada okstega, et loomad kuuleksid ja eemale hoiaksid. Kui siiski õnnestub karu kohata, ei tasu suurest hirmust jooksma hakata ega ka loomaga tõtt vaadata, vaid rahulikult temast eemalduda. Kõige ohtlikum aeg karuga kohtumiseks on siis, kui karul on pojad, keda ta inimese kui potentsiaalse ohu eest kaitseb, seega tuleb sellist olukorda igal võimalusel vältida,» soovitas Tiit Hunt.
Peep Männil keskkonnaagentuurist kinnitas, et karudel läheb hästi ka Lõuna-Eestis.
«Neis kolmes maakonnas kokku on karu arvukus suurusjärgus sada looma. Trend on viimastel aastatel olnud kasvav, märgatav on see just Valga- ja Võrumaal,» rõhutas Männil.