Algas päästeameti ohuteavituskampaania

Aasta lõpuks on kavas paigaldada 100 sireeniposti üle Eesti. Foto: Marko Saarm

Lisaks juba kasutusel olnud SMS-teavitusele plaanib riik aasta lõpuks paigaldada üle-eestilise ohusireenide võrgustiku.

EE-ALARM SMSi testis päästeamet viimati Tallinna Jõe tänava gaasilekke ajal, sama lahendust kasutas terviseamet Saaremaa veereostuse teavituseks. Ohu korral on oluline jälgida usaldusväärseid riiklikke kanaleid nagu ERR, lehekülgi kriis.ee, olevalmis.ee. Alla on võimalik laadida mobiilirakendus «Ole valmis!» või helistada riigiinfo telefonil 1247. Infot saab ka päästeameti sotsiaalmeediakanalitest.

Plaanitav ohusireenide võrgustik on elanikkonnakaitse suurim investeering viimase 30 aasta jooksul. Aasta lõpuks on kavas paigaldada 100 sireeniposti üle Eesti. Helisignaali edastatakse sõjalise ohu, suurõnnetuste ja hädaolukordade, näiteks kiirgus- ja keemiaõnnetuste korral.

Sireene hakatakse testima kord kvartalis, kasutatakse sama heli, mis reaalse ohu korral. Ohuolukorra teavitamiseks edastatakse minuti pikkune tõusev-langev heli, mida korratakse 30 sekundi järel kolm korda. Sireenide käivitumisel tuleb esimesel võimalusel varjuda, otsida lisainfot ning käituda vastavalt saadud juhistele.

Varjumisel eristatakse kolme mõistet: avalik varjumiskoht (mõeldud avalikus ruumis olevatele inimestele varjumiseks), varjumiskoht (kodu või tööruumid, kus inimene ohu hetkel on), varjumisruum (akendeta, soovitatavalt betoon- või kiviseintega ruum, näiteks vannituba). Lisaks sõjalisele ohule võib varjumine vajalikuks osutuda erakorraliste ilmastikuolude või ulatusliku õhusaaste korral.