RMK võtab fookusesse elurikkuse ja metsade ökoloogilise seisundi

RMK noorendik Põlvamaal. Foto: Mati Määrits/Lõuna-Eesti Postimees

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) järgmise viie aasta arengukava seab fookuse elurikkana hoitud loodusele, kestlikult ja kliimapositiivselt loodud tulule ning teadlikumale looduskasutusele.

RMK arengukava 2024-2028 peamine eesmärk on vastata organisatsioonina eeskätt omaniku püstitatud eesmärkidele, kuid laiemalt ka Eesti ühiskonna muutunud ootustele.

„RMK missioon on olla meile usaldatud Eesti metsa ja elurikkuse hoidja ning kasvataja üle põlvkondade. See tähendab, et RMK peab looma oma tegevusega head elukeskkonda Eesti inimestele ja hoidma looduse mitmekesisust,“ märkis RMK juhatuse esimees Mikk Marran.

„Uues strateegias võtamegi senisest rohkem arvesse metsa kui tervikut. Seetõttu on oluline fookus elurikkusel ja metsade ökoloogilisel seisundil. Teisalt on ja jääb RMK kui riigitulundusasutuse ülesandeks teenida riigikassasse stabiilset tulu, kuid seda kestlikult ja kliimaeesmärke toetavalt,“ lisas Marran.

RMK soovib eelolevail aastail viia ellu neli suuremat muutust. Esiteks, et metsad oleksid elurikkad, mis kõige nähtavamalt tähendab vähem suuri lageraielanke, paremini loodusesse sobitatud raieid ning rohkem segametsasid.

Teiseks, et metsaga seotud planeerimine kaasaks kogu RMK kompetentsi, vajadusel väliseid eksperte ja seotud osapooli. See tähendab senisest kaasavamat planeerimist, ehk ka senisest enamate eestimaalasteni jõudmist juba planeerimise käigus.

Kolmandaks, et veel rohkem inimesi leiaks tee metsa matkaradadele ja looduskaunitesse kohtadesse riigimetsas. Selleks arendab RMK edasi külastusvõimalusi ja seda, kuidas inimesed saavad uusi teadmisi metsade kohta omandada neile sobival ajal ja kohas.

Neljandaks, et metsamajandus toimiks ka edaspidi kestlikult, et iga riigimetsas kasvatatud puu saaks kasutatud viisil, mis võimaldab selles sisalduvat süsiniku hoida seotuna võimalikult pikalt.

Raiemahtu RMK arengukava ei käsitle, sest uuendusraie pindala otsustab valdkonna eest vastutav kliimaminister.

Strateegilised eesmärgid sündisid koosloome protsessis. Arengukava koostamisse on olnud kaasatud Eesti keskkonnaühenduste koda, omavalitsuste liidud, erametsaliit ning metsa- ja puidutööstuse liit. RMK pani arengukava kavandi avalikule väljapanekule ja kogus avalikkuselt kommentaare. Arengukava kiitis heaks RMK nõukogu 22. novembril.

RMK hoida ja hallata on 45% Eesti metsadest. See tähendab pisut üle miljoni hektari metsa, mis kuulub riigile. Majandatavat metsa on sellest 59%, ülejäänu on kaitse all.

Valik arengukavas seatud eesmärke:

Lõppevad uuendusraied kaitsealade piiranguvööndites

Töötatakse välja maastike ökoloogilise seisundi hindamise süsteem

Suurem segametsade osakaal (enamuspuuliigi osakaal alla 80%)

Töötatakse välja raiete hajutatuse indeks, et raied ei koonduks ühte piirkonda

RMK metsamajandamise käekiri mitmekesistub - turberaiega ja valikraiega raiutud lankide ning vähem kui 1 ha suuruste lageraiete osakaal kogu aastasest uuendusraiete kogupindalast suureneb vähemalt 20%-ni

Rakendatakse kestvuslepingute alusel müüdavast puidust loodava lisandväärtuse hindamise metoodika

RMK arvestuslank aastateks 2026–2031 läbib sõltumatu ökoloogiliste- ja keskkonnamõjude hindamise

Kuivendussüsteemide majandamise strateegia uuendamine koostöös huvigruppidega

Taastatud on täiendavalt 20 000 ha elupaiku (sh endisi turbaväljakuid) ja parandatud on jõeliste elupaikade seisundit 500 km ulatuses

Kuivendusobjekte on täiendatud keskkonnarajatistega 60 000 hektaril

Käivitub projekt metsade optimaalseks süsinikusisalduseks ehk milline loodusesse sobituv metsakoosseis võimaldab metsas ja puittoodetes siduda atmosfäärist võimalikult palju süsihappegaasi

RMK metsas ja maadel seotakse aastas 2,9 mln tonni (neto) CO2

RMK on arendanud välja vähemalt ühe täiendava Eesti kliimaeesmärkidele kaasa aitava ja tulusa ärisuuna 2028. aastaks

Püsimetsanduse (püsimetsakasvatuse/püsimetsamajanduse) definitsioon ja mudel on sisustatud ning rakendatav

Jätkub metsaselektsiooni programm heade pärilike kasvuomadustega puude väljaselgitamiseks

Loodusõppeprogrammidest osasaanute arv on vähemalt 48 000 inimest aastas

RMK külastustaristul vähemalt 2,9 miljonit külastust aastas