Päevatoimetaja:
Mati Määrits
Saada vihje

«Tahan lihtsalt tõde teada.» Kergeks hinnatud peatrauma viis Antsla mehe hauda (9)

Lembit varises kokku Antsla Ehituskeskuse ees parklas, kust kiirabi ta esmaabi andmise järel koju saatis.
Lembit varises kokku Antsla Ehituskeskuse ees parklas, kust kiirabi ta esmaabi andmise järel koju saatis. Foto: Arved Breidaks/ivari Lipp
  • Kokku kukkunud mees sai peatrauma, mis põhjustas koomasse langemise
  • Kaks kuud hiljem mees suri
  • Lahkunu õde leiab, et kiirabi pidanuks venna kohe haiglasse viima

Antsla Ehituskeskuse parklas varises juuli alguses kokku 39-aastane kohalik mees Lembit, kelle kukkudes saadud peatrauma hindas kiirabi nii kergeks, et lubas mehe koju. Järgmiseks hommikuks oli Lembit koomas ning suri kaks kuud hiljem teadvusele tulemata.

«Seda ei oleks juhtunud, kui kiirabi oleks ta kohe ära viinud,» on lahkunu õde Kadi Zimmer kindel. Ta leiab, et Lembitu elu olnuks võimalik päästa, kui kiirabi oleks ta pärast kaupluse ees kokkuvarisemist haiglasse kontrolli viinud, mitte koju saatnud.

«Oli ju näha, et tal on ninast verejooks, aga ta ei kukkunud näo peale. Ta kukkus kuklale ja seal oli tal suur hematoom,» rääkib Kadi Zimmer.

Traagiliselt lõppenud sündmused said alguse 5. juuli pärastlõunal. Lembit Tärn niitis oma Antsla linnas asuvas kodus muru, kui trimmer taas kord seisma jäi. Et masin oli ka varem tõrkunud, sai Lembitul villand ja ta läks jalgsi Antsla Ehituskeskusesse uut ostma.

Lõuna-Eesti haigla juhatuse liige Arvi Vask
Lõuna-Eesti haigla juhatuse liige Arvi Vask Foto: Arvo Meeks

«Müüja lubas talle trimmeri koju tuua ja mu vend läks koos temaga trimmerit auto peale panema, kui järsku kokku vajus,» jätkab Kadi Zimmer. «Kutsuti kohe kiirabi. See turgutas ta üles ja öeldi, et võib koju minna. Sealsamas kukkus ta teist korda kokku. [Kiirabi ütles, et] ei, ta läheb koju. Tal oli ninast veri väljas, kuklas rusikasuurune hematoom, aga öeldi, et läheb koju. Mitte midagi ei öeldud, mida teha. Mitte midagi.»

Selle väitega ei ole Antslas kiirabibrigaadi hoidva Lõuna-Eesti haigla juhatuse liige Arvi Vask nõus. «Kiirabi andis esmaabi ja oli patsiendiga 44 minutit,» selgitab ta. «Patsiendil ei tuvastatud visiidi lõppedes ühtki eluohtlikku häiret ega ajukahjustusele viitavaid ärajäämanähte. Kiirabi tegevusjuhendi põhjal ei olnud põhjust patsienti haigla EMOsse tuua.»

Vaski sõnul anti Lembitu koju viinud tuttavale käitumisjuhis, mida olukorra halvenedes edasi teha. «Patsient elas koos emaga ja me ei tea, kas ka ema selle juhendi teada sai,» lisab Vask.

Selle peale raputab Kadi Zimmer pead: «Midagi ei saanud.» Kaupluse müüja tõi Lembitu küll autoga koju, kuid kiirabilt kodus emale edasi andmiseks juhiseid ta ei olnud saanud. Seda ütleb Zimmer, sest müüjaga Lõuna-Eesti Postimehel sel teemal vestelda ei õnnestunud.

Kella 19 paiku koju tagasi saanud Lembit vajus seal veel korra kokku, kuid oli ise üsna ruttu meelemärkusele tulnud. «Ema oli aidanud ta voodisse, nii palju kui jõudis ja sai. Vend oli öelnud, et poole tunni pärast toogu talle võileivad. Need jäidki tema viimasteks sõnadeks,» ütleb Zimmer. «Ema on liikumispuudega. Ta oli viis kuud haiglas eelmine aasta ja alles jalad alla saanud.» Lembit oli ema hooldaja.

Võileibu ema pojale ei viinud. «Ema mõtles, et ta jäi magama, sest Lembit norskas nagu alati. Ega tema teadnud, et ka koomas inimene norskab,» ütleb Kadi.

Millal Lembit koomasse langes, pole täpselt teada. Järgmisel hommikul helistas murelik ema tütrele, et Lembit ei reageeri. Alles nüüd sai õde teada, mis eelmisel päeval oli vennaga juhtunud.

«Ütlesin [telefonis], et helista ruttu 112. Jõudsin vanema tütrega sinna, siis tuli kiirabi Võrust, Antsla oma oli väljasõidul, ja kohe tegutseti,» meenutab ta. «Lembit oli koomas, skaala kolm. Ta viidi Tartusse, käis operatsioonil ära ja öeldi, et viimasel minutil – aju oli juba pitsunud. Turse oli nii suur, et võeti osa koljust paremalt poolt ära. Parem [ihu]pool oli halvatud, kui ta ära viidi.»

«Tihti võivad ajukahjustuse sümptomid avalduda tublisti hiljem,» nendib Arvi Vask. Sellest ka kiirabi esmane otsus saata Lembit haigla asemel koju. «Uus kiirabikutse aga jäi ilmselgelt hiljaks,» lisab haiglajuht.

Operatsiooni järel jäi Lembit koomasse ega naasnudki enam meelemärkusele. Tema surmadaatum on 6. september ehk täpselt kaks kuud pärast koomasse langemist 6. juulil. Lembitu põrm tuhastati ning laupäeval, oma nimepäeval, sängitatakse tema tuhaurn Antsla metsakalmistule isa kõrvale.

Lembit suri 6. septembril. Laupäeval leiab ta oma viimse puhkepaiga Antsla kalmistul.
Lembit suri 6. septembril. Laupäeval leiab ta oma viimse puhkepaiga Antsla kalmistul. Foto: Erakogu

Kadi Zimmerile ei anna vennaga toimunu aga rahu. «Ma tahan teada, miks kiirabi teda kohe haiglasse kontrolli ei viinud. Miks jäeti see tegemata?» raiub ta. «Olen nüüd uurinud: ajukahjustuse sümptomid on verejooks ninast või kõrvadest. Tal ju oli ninast veri väljas ja ta ei kukkunud näoli. Kuklas oli hematoom. Miks seda arvesse ei võetud? Miks teda haiglasse kontrolli ei viidud?»

Arvi Vask kinnitab, et haigla on Kadi Zimmerile selgituseks saatnud pikema kirja. Zimmer aga ütleb, et pole seda saanud. «Minu käest küsiti küll isikukoodi, et nad saadavad krüpteeritud kirja, aga ma ei ole seda kirja saanud. Vaatasin rämpsposti ka läbi – ei midagi,» sõnab ta.

Miks Lembit 5. juulil ehituspoe ees meelemärkuse kaotas, võib õe sõnul vaid oletada. «Ma ise arvan, et tal läks veresuhkur alla,» leiab Zimmer. «Ta oli enne hullult higistama hakanud. Üksikuid juhtumeid oli tal ka varem olnud ja ta pidi sellega arsti juurde minema. Tal oli tugiisik ka, Lembit oli selline rohkem sissepoole elaja.»

Lõuna-Eesti haigla kiirabiautod.
Lõuna-Eesti haigla kiirabiautod. Foto: Tomi Saluveer / Lõuna-Eesti Postimees

Ajutrauma kolm kategooriat

Kiirabi tegevusjuhend jagab ajutrauma ohtlikkuse poolest kolmeks kategooriaks, mille puhul on kiirabibrigaadidele kehtestatud vastavad toimimisjuhised.

Aastast 2021 pärineva juhendi kohaselt on ajutrauma eluohtlik seisund, kus olulist rolli mängivad traumamehhanism, patsiendi vanus ning kaasuvad haigused. Ajutrauma korral tuleb kiirabil alati kahtlustada kaelatrauma esinemist, kuni pole tõestatud vastupidist.

Peatrauma võib kiirabi tegevusjuhise järgi jagada kergeks, keskmise raskusega ning raskeks. Klassifitseerimise alus on Glasgow Kooma Skaala (GKS) skoor. Kerge ajutrauma korral on GKS 13–15, keskmise korral 9–12 ja raske ajutrauma korral 3–8 palli.

Kerge peatraumaga patsient tegevusjuhise kohaselt sageli hospitaliseerimist ei vaja. Keskmise raskusega ning raske ajutraumaga patsiendi puhul on vajalik patsiendi jälgimine ning diagnostika, mistõttu nad tuleb hospitaliseerida.

Raske ajutraumaga patsient tuleb kohe viia haiglasse, kus on neurokirurgilised ja intensiivravi võimalused, mis Eestis on olemas Tartu ülikooli kliinikumis ja Põhja-Eesti regionaalhaiglas.

Mida jälgida, kui inimene on saanud peatrauma?

Peatrauma korral on alati oht, et traumajärgsetel tundidel või päevadel võivad ootamatult tekkida uued sümptomid või tüsistused.

Kõige kriitilisemad on traumajärgsed 24 tundi, mistõttu on soovitatav, et keegi oleks sel perioodil vigastatu läheduses. Pöörduge kohe haiglasse või kutsuge kiirabi, helistades telefonil 112, kui tekib mõni allpool loetletud sümptomitest:

- ebatavaline uimasus või inimese oluliselt raskendatud äratamine;

- püsiv või süvenev iiveldus ja oksendamine;

- krambihood;

- vere või vesise eritise eritumine ninast või kõrvast;

- tugevnev peavalu;

- nõrkuse või tuimuse teke kätes või jalgades, ebakindlus käimisel;

- segasusseisund või kummaline käitumine, patsient ei tunne ära lähedasi või kohta, kus viibib;

- üks pupill on suurem kui teine või esinevad nägemishäired.

Tervise arengu instituudi andmetel on Eestis koljusiseste vigastuste esinemissagedus 129 juhtu 100 000 inimese kohta aastas, millest enamikul juhtudel on tegemist kergemate peavigastustega.

Allikas: Põhja-Eesti regionaalhaigla traumakeskus

Aju traumaatiline verevalum ehk hematoom

Peatrauma tagajärjel ajukestade vahel või ajus tekkiv verekogumik. Löögi või põrutuse tagajärjel liigub aju kinnises koljuõõnes kiirendatult edasi-tagasi ning põrkub vastu koljuseina, ajukestad ja veresooned rebenevad, nende kestade vahel tekivad verevalandused ja moodustub hematoom.

Hematoomi suur maht avaldab ajule survet ning takistab aju normaalset funktsioneerimist.

Tavaliselt kaotab inimene teadvuse või on see häiritud, pupillid ei reageeri või reageerivad loiult valgusele, tekivad hingamishäired, haige võib langeda koomasse.

Suur hematoom surub ajule ning võib põhjustada ajuturset ja koljusisese rõhu tõusu. Inimese elu päästmiseks tuleb hematoom võimalikult kiiresti eemaldada. Arstiabita jäämine võib lõppeda surmaga.

Allikas: Põhja-Eesti regionaalhaigla traumakeskus

Kommentaarid (9)
Tagasi üles